Kas Mihhail Kõlvarti arvates Eesti Vabariik okupeeriti 1940 ja annekteeriti ebaseaduslikult, jõuga, terroriga Nõukogude Liidu poolt või Mihhail Kõlvart arvab, et 1940 toimus seaduslik revolutsioon ja "astumine" Nõukogude Liidu koosseisu oli igati seaduspärane.

Võib kasutada erinevaid definitsioone, mida ka tehakse, kuid lähtuda tuleb eeskätt faktidest. Fakt on nii see, et ühinemine Nõukogude Liiduga ei toimunud vabatahtlikult ehk eesti rahva soovil ja ka see, et 1940. aastal ei olnud Eesti-Venemaa vahel sõda.

Paraku tihti teevad ajalugu poliitiline eliit ning rahvale jäetakse vähe valikuvõimalusi.

Kas Mihhail Kõlvart arvab, et 20. augustil 1991.a. taastati Eesti Vabariik järjepidevuse alusel või Mihhail Kõlvart arvab, et praegune Eesti Vabariik on täiesti uus riik, millel pole II maailmasõja-eelse Eesti Wabariigiga mingit pistmist. Kas Mihhail Kõlvart arvab, et praegune Eesti Vabariik on Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi järeltulija?

Arvan jätkuvalt, et 20 aasta eest taastati Eesti Vabariik.

Mis seal Seligeri laagris ikkagi toimus?

Laager, kus mina käisin ja laager, kus pandi üles Eesti ametnike-poliitikute kujusid-eksponaate, olid kaks erinevat üritust ja toimusid eri aegadel. Ühine nimetus, mis neid kaht erinevat laagrit seob, on Seligeri järv. Veel kord rõhutan, et Selgeri järve ääres toimus kaks erinevat laagrit eri aegadel.
Osalesin laagris, mis toimus kaks nädalat enne Naši korraldatud üritust. Tegemist oli rahvusvahelise laagriga, kus osales 80 riigi esindaja, sh. Ameerikast ja Põhja-Euroopast. Laagri raames toimus õppeprogramm, kus ka õppejõud olid eri riikidest (sh. Ameerikast).

Käisin selles rahvusvahelises laagris kui mitukümmend noort Eestist, sh. eestlased. Ja ma ei kahetse selles. Tean, et ka tänavu käidi selles rahvusvahelises laagris, sh. eestlased.

Mis puutub aga teise laagri, kus eksponeeriti nn. Venemaa vaenlasi, siis ma ei poolda sellist käitumist ega provokatsiooni. Mulle ei pruugi meeldida üks või teine poliitik, kuid ma ei pea õigeks sellist käitumist.

Olen veendunud, et vaba inimene vabast riigist võib külastada teisi riike ning osaleda erinevates rahvusvahelistes üritustes. Siinjuures pean ka tunnistama, et käisin ka kaks aastat tagasi Põhja-Korea pealinnas Pyongyangi, aga see ei tähenda veel, et naasin sealt chuch'e ideoloogia kandjana.

Mis seos on teil Naši liikumisega?

Ei ole mingit seost.

Miks lasti Teie auto 1999 a. õhku?

Mul on siiralt ebameeldiv ja halb meenutada seda sündmust, kuid mõistan, et see aastatetagune sündmus tõstatatakse üles ka edaspidi. Samas, olles linnavalitsuse liige ja linna esindaja, on mul kohustus anda linlastele infot oma minevikusündmuste kohta. Teisalt on seda ka linnaelanikul õigus teada.

Paraku oli 1990ndad aastad aeg, mil paljud Lasnamäe noored sattusid nö. valele teele. Minu kõrval elas palju selliseid noori, kes oleksid võinud oma tegude-käitumisega ka mind mõjutada, kuid õnneks nii ei juhtunud. Üheks põhjuseks oli kindlasti pühendumine spordile – lapsepõlves tegelesin palju spordiga ja juba 15- aastaselt alustasin tööd treenerina. Pärast gümnaasiumi keskendusin hariduse omandamisele.

Kahetsusväärselt on meedias sageli väidetud, justkui oleksin olnud tihedalt seotud toonaste sündmustega. Kinnitan, et see nii ei olnud. Uurimisorganid tegid oma tööd ja olen selle eest neile tänulik. Uurimise tulemuseks oligi, et minust ei saanud süüdimõistetut, süüdistatavat ega ka kahtlusalust. Soovitan ka avalikkusel lähtuda süütuse presumptsioonist.

Toona läbielatu oli mulle raske kogemus, kuid ei seganud mind samal aastal 12 aasta eest lõpetamast ülikooli, alustada kutse järgi tööd juristina ja osutuda valituks Lasnamäe halduskogu liikmeks. Kindlasti ma ei loobu oma sõbra mälestusest, vaatamata olnule.

Kas olete surmkindel et teie olete õige aselinnapea Eesti pealinnale.

Hinnangut saab anda tegude järgi. Või nagu ütleb rahvatarkus, et meest tuntakse rohkem tema tegude, mitte niivõrd sõnade järgi. Eks näitavad ka valimistulemused hinnangut tehtud tööle.

Enne linnavalitsusse tulekut olite Teie tuntud sporditegelane, Võitluskunstide Maailmamängude peakorraldaja jms. Nüüd kuulub see teema Teie vastutusvaldkonda. Mida Tallinna linnal on plaanis teha spordivaldkonna arendamiseks?

Alati saab kõike paremini teha. Tänavu muutsime sporditoetamise korda, et tõsta sporditeenuste kvaliteeti ja pnustada rohkem tasemespordile. Suurematest plaanidest – kavandame näiteks uut spordikompleksi ning olen veendunud, et Tallinnasse tuleks luua munitsipaalspordikool.

Tere, juhtusin kunagi nagema uhte kokkusaamist kus arutati venekeelsete koolide teemat eestis. Seal Te raakisite paarisonaga, et Teie ei saa aru miks Eestis ei voiks olla kahte riigikeelt nagu on Soomes. Mul selline kysimus, et kas Te teate, et sellisel juhul peavad inimesed oskama ju molemat keelt. Eestlased enamuses suudavad ennast valjendada ka vene keeles, mingi uuring oli et Eestis elavad inimesed 90 protsenti on voimelised raakima vene keeles ja 80 protsenti eesti keeles. Mina, minu sobrad, mu vanemad me raagime koik vene keelt, voibolla mitte vaga hasti aga saame hakkama. Kas Teie sobrad ja perekond raagivad suhtlustasandil eesti keelt?

Soome tõin näitena, et vaatamata sellele, et rootslasi on riigis ainult 5%, on olemas ka rootsikeelne haridussüsteem (koolid ja ülikoolid). Arvan, et Eesti ühiskonnas on suuresti just meedia loonud valearusaama, justkui õppimine vene keeles gümnaasiumiastmes tähendab automaatselt seda, et noored ei tahagi õppida eesti keelt.

Olen veendunud, et valdav enamus vene inimesi sooviksid rääkida heas eesti keeles. Loomulikult on ka teisi, kuid nende arv on siiski marginaalne. Mul ei ole mingit kahtlust, et venekeelsed lapsevanemad soovivad, et nende lapsed räägiksid eesti keelt ja see on loomulik, sest kõik lapsevanemad soovivad oma lapsele paremat tulevikku.

On kaks asja, kas õppida keelt eesti keele tundides või õppides aineid eesti keeles. Arvan, et inimestel peaks jääma valikuvõimalus, kuidas paremini eesti keelt õppida/ omandada. Lõppeks on kõik inimesed erinevad.

Tallinna vene koolide hoolekogude esindajad ehk lapsevanemad andsid oma avaliku pöördumisega väga selgelt mõista, et nad soovivad, et nende lapsed valdaksid eesti keelt, oleksid riigi austavad kodanikud ja tooksid kasu Eesti ühiskonnale. Samas nad soovivad, et nende lapsed saaksid kvaliteetset haridust, mis ilmselgelt on (nt. reaalained) paremini omandatav oma emakeeles.
Rõhutan veel kord, et keegi ei ole vaidlustanud fakti, et vene koolides peab olema hea eesti keele õppimise tase. Pooldan seda, et nende tundide arv võiks kasvada. Niisamuti olen igati päri, et mõned ained peavad olema eesti keeles.

Miks Tallinna vene koolides ei taheta õppida eesti keelt?

Loodetavasti saate oma küsimusele vastuse mu eelmisest vastusest.

Mida erilist tõi Tallinn 2011? Samad üritused nagu iga aasta, pandi lihtsalt logo alla. Ei ole näha, et toimuks midagi uut pealinnas. Küll aga inimesed seal töötavad (kusjuures palju inimesi) ja saavad palka.

2011. aasta tõi Tallinnasse Euroopa Kultuuripealinna. Selleks, et näha, mis kultuuripealinnas toimub, tuleb kindlasti ise vahetult kogeda ja osaleda neis veerandsajas ürituses.

Täpsustuseks – enam kui 600 sihtasutuse loomenõukogule laekunud ideest jõudis tänavusse kultuuriprogrammi 251 sündmust, millest 80 protsenti on uued säravad algatused ning 20 protsenti end aastatega juba tõestanud Tallinna kultuuripeod. Ka paljud Tallinn 2011 programmi raames algatatud üritused saavad edaspidi olema traditsioonilised üritused. Täpsemat infot ja omale meelepärase kultuurisündmuse leiab kultuurikalendrist.Tere tulemast kultuuripealinna!

Üheks Teie vastutusvaldkonnaks on ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine. Milline on väljatöötamise hetkeseis, millised takistused, millised töövõidud? Kas Te üldse usute, et pelgalt paber (Tallinna LV arvates poliitika) aitab midagi muuta. Veel enam - milleks on Tallinna LV võtnud omale "kohustuse" tegeleda riigi valdkonda kuuluva teemaga?
Tänud ette!

Arvan, et integratsioon ei toimi ainuüksi keeleõppe kaudu, mis paraku on riigi integratsiooni põhiline osa. Teatavasti on kõigis Euroopa riikides suhteliselt suur immigrantide hulk, ent välja on töötatud tervik sotsiaal-poliitiline integratsiooniprogramm. Meil käib suuresti jutt siiski siin sündinud inimestest, mitte immigrantidest.

Arvan, et integratsioonipoliitikas peab olema terviksüsteem, mis aitaks kaasata inimesi sotsiaalsele aktiivsusele ja poliitilisele osalusele. Täiuslik ühiskonnaelu ei koosne ju pelgalt tööst ja isiklikust elust, vaid lisaks ka osalemisest riigi/ ühiskonna tuleviku kujunemisel.

Inimene peaks tundma end selle ühiskonna täisväärtusliku kodaniku ja liikmena ning et tal tekiks ka vastutus selle ühiskonna ees ja sees.

Ent kõik see pole seotud keele kvaliteediga. Tean, et paljud ei ole minuga nõus, et ka inimene kes ei räägi eesti keeles, võib end tunda riigi-ühiskonna osana. Austada neid inimesi, armastada oma kodumaad.

Selleks, et luua neid võimalusi ja tingimusi, on kohalike omavalitsuse roll väga tähtis. Seda enam Tallinna linnal, kus venekeelne elanikkond on suhteliselt suur.

Tallinna integratsioonipoliitika eesmärgiks on inimeste suhtumist muuta ja motiveerida inimesi ühiskonda aktiviseerimisel ja tugevama kodanikuühiskonna loomiseks. Selleks korraldame foorume, erinevaid üritusi, viime läbi uuringuid, mille alusel koostame tegevusplaane jne.

Kuidas kommenteerite “pensionäride sõidutamist“?

Minu juhitud noorsooühing MTÜ Põlvkond loodi 2001. aastal ja tegutses ühe valdkonnana ka sotsiaaltööga vähekindlustatud peredest pärit laste hüvanguks. MTÜ-le tekkis uus tegutsemisvaldkond 2009. aastal seoses olukorraga, kus riigis muudeti pensionide maksmise süsteemi. Pensione hakati maksma vaid pankade vahendusel, mitte enam kojukande või postkontori kaudu. Sagedaseks muutusid toona teated meedias, kus kõneldi sellest, et pensionäridel esineb tõsiseid probleeme pensionide kätte saamisel. Nii käivitatigi 2009. aasta kevadel projekt „Noored vanematele“, mille eesmärk oli aidata viia pensionäre panka, aidates neil pangaautomaatidest oma pension kätte saada.

Projekt oli mõeldud küll kolmeks kuuks, kuid projektiga seotud tegevused kestavad tänaseni.
Projekti käivitamisel oli võrgustikus 52 pensionäri, kuid tänaseks on see arv kasvanud 100ni.
Hetkel toimub MTÜ läbi vanurite abistamine igapäevases elus hakkama saamiseks neile, kes seda vajavad. Samuti toimuvad regulaarselt vanuritele tasuta tervisevõimlemise tunnid ja arvutikoolitused.

Viimased kaks aastat tegevust otse ei toetata ja see toimib suuresti noorte endi initsiatiivist ja vabast tahtest. Mul on hea meel, et algatasin ja koordineerisin seda ettevõtmist.

Kumb on kõvem mees – kas sina, Steven Seagali või Edgar Savisaar?

Ajalooliselt on kõige kõvem mees Kalevipoeg.