Ajalooline stenogramm: loe, mis toimus ülemnõukogus 19. augustil 1991? Osa I

Delfi avaldab päevhaaval Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungi stenogrammi 1991. aasta augusti pöördelistest päevadest. Nüüd saab igaüks ise hinnata, kas vabaduse tõi meie Rahvarinne, Eesti Kongress või keegi kolmas...

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

46. ISTUNGJÄRK

19. august 1991

Sisukord
1. A. Rüütli informatsioon olukorrast NSV Liidus
2. 46. istungjärgu päevakorra kinnitamine
3. Ülemnõukogu juhatajale 46. istungjärgu korraldamiseks erakorraliste volituste andmine
4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus
5. Erakorraliste volituste andmine Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule
6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole
7. Eesti Komitee juhatuse pöördumine
8. Eesti Vabariigi 1991. aasta lisaeelarve teine lugemine
9. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
10. R. Vare informatsioon olukorrast Eestis ja maailmas
11. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
12. Eesti riiklikust iseseisvusest
13. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse osalise muutmise kohta" eelnõu teine lugemine
14. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" (alkohoolsed joogid) eelnõu esimene lugemine
15. Eesti Vabariigi seaduse "Välisinvesteeringutest Eesti Vabariigis" eelnõu esimene lugemine
16. Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve projekti esitamise tähtaja muutmisest
17. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" (naftasaadused) eelnõu esimene lugemine
18. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine
19. Töörühma loomise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" punkti 2 täitmiseks
20. NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
46. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
19. august 1991

A. Rüütli informatsioon olukorrast NSV Liidus
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere õhtust, lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem oma töökohtadele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kallid kolleegid! Eesti rahvas! Nõukogude Liidus on toime pandud relvastatud riigipööre. Ülemnõukogu Presiidium arutas sellega seonduvat. Leidsime, et tänast istungit ei alusta me päevakorraküsimustest, vaid palume kõigepealt kõnetooli Ülemnõukogu esimehe hr. Rüütli avalduse esitamiseks. Palume.
А. Rüütel
Lugupeetud rahvasaadikud! Moskvast saabunud teadetel on seal võimu üle võtmas NSV Liidu Riiklik Erakorralise Olukorra Komitee, kes on saatnud tänavatele relvajõud. Praeguseks pole veel selge, mil määral see organ tegelikult kontrollib olukorda Nõukogude Liidus. Täna kella 11 paiku helistas mulle Balti Sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Kuzmin ja teatas erakorralise seisukorra sisseseadmisest meil. Ta nõudis kõigi relvastatud üksuste laialisaatmist ja elanikkonnalt relvade äravõtmist. Kindralpolkovnik Kuzmin informeeris ka koosolekute keelustamisest. Täna hommikul oli koos Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt käesoleva aasta 13. jaanuaril moodustatud Erakorraline Kaitsenõukogu.
Vastuvõetud avalduses kutsutakse kõiki rahulikkusele ja meelekindlusele. Dokumendis kinnitatakse kurssi 3. märtsi referendumil väljendatud rahva tahte elluviimisele, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. Tund aega tagasi oli koos Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Nagu nähtub meieni jõudnud teadetest, on sündmuste praegusel etapil peamine liikumapanev jõud relvajõud.
Erakorralise Olukorra Komitee koosseisus on ka mitme muu ametkonna esindajaid. NSV Liidu presidendi saatusest pole informatsiooni ja tema kõrvaldamise seaduslikkust pole seni mitte millegagi tõestatud.
Venemaa juhtkond on väljendanud oma otsustavat vastuseisu, kutsudes üles korraldama streike, mitte alluma võimu haaravatele struktuuridele. Kuigi Erakorralise Olukorra Komitee viitab rahva tahtele kui oma tegevuse alusele, on selle loomist infoagentuuride andmetel toetanud seni ainult NSV Liidu Liberaaldemokraatlik Partei ja Eestis Interliikumine.
Nende organisatsioonide vaateid on avaliku arvamuse uuringute kohaselt toetanud vaid mõni protsent elanikest. Kogu Eesti töötajaskonda ühendav Eestimaa Ametiühingute Keskliit on selgelt väljendanud oma negatiivset suhtumist riigipöörajatesse. On saabunud hetk, kus iga organ, liikumine, ühendus ja partei peab selgelt ja keerutamata rahvale välja ütlema oma suhtumise. Seaduse, sealhulgas NSV Liidus erakorralist olukorda käsitlevate aktide kohaselt on tegemist kuritegelike aktsioonidega, mille eest ajalugu kunagi veel vastust nõuab. Iga Eestimaa inimene peab teadma, et ühtki tema sammu ei jäeta praeguses olukorras tähelepanuta. Igaühel tuleb kunagi vastutada oma järeltulijate ees.
Me oleme otsustavalt solidaarsed Venemaa juhtkonnaga, kes neil tundidel on endale võtnud pearaskuse diktatuuri peatamise eest käivas võitluses. Talvel tuli Boriss Jeltsin raskel tunnil meile appi, nüüd on meie kord kutsuda kogu maailma toetama Venemaa seaduslikku võimuorganit. Ka Ukraina on astunud põhiseadusevastase aktsiooni vastu. Küsimuse all on kogu rahvusvahelise olukorra edasine areng ja ainult kogu demokraatliku maailma resoluutne tegevus võib peatada neid, kes taas püüavad suruda NSV Liitu tagasi minevikku.
Balti riigid on praegu erilises olukorras. Erakorralise Olukorra Komitee dokumentides on selgelt astutud välja Balti rahvaste poolt demokraatlikult valitud riigivõimuorganite ja rahva huve väljendavate liikumiste, parteide ning muude ühenduste vastu. Seepärast on tarvis võtta meetmeid nende tegevuse tagamiseks sündmuste mis tahes arengu korral. Tuleb kasutada erivolitustega organeid, vahendite detsentraliseerimist ja rakendada muid meetmeid vastavalt iga organi eripärale, seadustele ja võimalustele. Kõik, mis toimub, fikseeritagu nii ajaloole kui ka kogu maailma avalikkusele. Siin kannavad erilist vastutust ajakirjanikud ja tegelikult iga inimene. Meie protest реаb olema kuuldav ja tugev, kuid samas ei tohi me ette võtta midagi sellist, mis seaks ohtu meie rahva ellujäämise ning vabadusürituse.
Eesti Vabariigi seadusi täita on meie kohus. Ülemnõukogus peaks andma Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erivolitused küsimuste operatiivseks lahendamiseks tekkinud olukorras. Iga töökollektiivi ja perekonna suhtumine võiks selguda kas või kõige väiksema sündmuse najal. Veel ei oska ma öelda, milline on olukord 23. augustil, kuid see päev peaks kujunema meile kõigile äärmiselt tähtsaks. See võib olla lõkete päev vastavalt varasematele plaanidele. See võib olla vaikse vastasseisu päev. See võib olla musta lindiga küünla päev. Me vajame praegu üksteist rohkem kui kunagi varem. Unustame ja jätame kõrvale kõik teisejärgulised erimeelsused ja keskendume peamisele. Ainult tarkus ja visadus viivad edasi igas olukorras.
Rahvas on ärganud ja teda võib vaid väevõimuga lühikeseks ajaks maha suruda, vabadusiha aga inimeste peast välja ei peleta. Eestimaa rahvas peab praegu olema tugev oma vastuseisus, toetuses teistele diktatuurivastastele jõududele, oma põlguses kollaboratsionistide ja teiste vaenutsejate vastu. Kommunistlikud dogmad ja täägid pole maailma ajaloos suutnud midagi üles ehitada. Nad saavad oma tahet peale suruda vaid ajutiselt, kuid see teadmine ei võta meilt valvsust ega tee olematuks praegust suurt ohtu. Iga rahva suurus ilmneb katsumuste tunnil.
Eesti rahvas peab suutma olla suur. Kindlust teile kõigile!
Juhataja
Suur tänu, hr. Rüütel!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kallid kolleegid! Ma usun, et te kõik mõistate olukorra tõsidust. Siin liigseid sõnu tarvis ei ole. Lähtudes sellest, teen kõikidele saadikutele ettepaneku mitte lahkuda Toompea lossist kuni erikorralduseni. Võimalik, et meil tuleb siin viibida kauem. Võtke ühendust oma lähikondlastega, et teie pärast ei muretsetaks.
Kuulutan välja vaheaja ja palun oma töökabinetti vanematekogu. Töö algusest antakse teada.
V a h e a e g

Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja
Kolleegid, kontrollime kohalolekut. Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 21.
Lugupeetud Ülemnõukogu, me oleme kohustatud tegutsema vastavalt reglemendile ja sellest tulenevad päevakorraga seotud tavapärased rutiinsed protseduurid. Mul ei ole praegu erakorralisi volitusi, võib-olla kolleegid kaaluvad nende andmist.
Palun võtke kõigepealt ette päevakorra projekt ja sealt tabel, mis käsitleb Ülemnõukogu juhatusele saabunud seaduseelnõusid ja muid akte.
Lepime kokku, et aja kokkuhoiu mõttes ma neid ei tsiteeri. Teil kõigil on kirjalikud eelnõud laual. Ma nimetan ainult numbrilises järjekorras, millised ettepanekud lähevad hääletusele. Palun, olete nõus?
Esimene ettepanek käsitleb kriminaalkaristuse kandmise korra uuendamist. Kõik saavad aru, millest on jutt. Otsus tehakse lihthäälteenamusega. Hääletusele paneme sellises redaktsioonis: kes on selle poolt, et tabeli esimene punkt, mis käsitleb juhatusele saabunud akte, vastu võtta? Seejärel teine, kolmas, neljas jne. Kas on arusaadav?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta otsus esimese punkti kohta? Lihthäälteenamus. Ettepaneku poolt on 74 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 4. Otsus on vastu võetud.
Kes on selle poolt, et vastu võtta otsus teise esitatud punkti kohta? See käsitleb haldusvastutuse üldpõhimõtteid. Ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ka ei ole. Otsus on vastu võetud, kuigi paljud jätsid hääletamata. Kes on selle poolt, et vastu võtta 3. punktis toodud seisukohad, mis käsitlevad leiutisi NSV Liidus Eesti Vabariigi territooriumil? Palun hääletada! Ma ütlesin seda väga konarlikult. Jutt on NSV Liidus Eesti Vabariigi territooriumil üleminekuperioodil tehtud leiutisi käsitleva seaduse rakendamisest. Selle ettepaneku poolt on 71 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid on 4. Otsus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on 4. punktis toodud otsuse vastuvõtmise poolt? See käsitleb ettevõtte tulumaksu seaduse eelnõu. Selle ettepaneku poolt on 75 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus on vastu võetud.
Ja nüüd 5. punkt. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selles punktis toodud käibemaksu seaduse eelnõu käsitleva otsuse vastuvõtmise poolt? Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 74 rahvasaadikut, vastu on 1 ja erapooletuid samuti 1. Otsus on vastu võetud.
Kolleegid, nüüd arutame läbi päevakorra. Päevakorra projekt on teil laual. Mina isiklikult teen ettepaneku jätta päevakorra projektist välja 7. punkt, mis käsitleb informatsiooni läbirääkimistest NSV Liiduga. Praegusel kujul ei ole sellel mõtet. Aktsepteeritakse? Panen päevakorra projekti tervikuna hääletusele ilma 7. punktita. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada 46. istungjärgu päevakord vastavalt projektile ilma 7. punktita? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Ettepaneku poolt on 73 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid on 2. Päevakord on kinnitatud.
Lugupeetud kolleegid, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatus teeb ettepaneku täiendada kinnitatud päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega. Arutada tuleks otsuseprojekti, mis käsitleb sõjalise riigipöörde katset NSV Liidus. Kas teil kõigil on väljajagatud projekt käes? Panen selle hääletusele vastavalt reglemendi paragrahvile 15. Kohaloleku kontroll. Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 21. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb sõjalise riigipöörde katset NSV Liidus? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Ettepaneku poolt on 74 rahvasaadikut, vastu 5, erapooletuid on 2. Päevakorda on täiendatud.
Kas Pavel Grigorjevil on küsimus protseduuri kohta? Protseduuri kohta. Pavel Grigorjev.
P. Grigorjev
Lugupeetud härra spiiker! Ma ei saa aru. Me muudkui hääletame ja hääletame. Aga kes hääletas selle poolt, et me istume siin kella kümneni õhtul? Ja kui kaua me siin üldse istume, kas kella üheni või kaheni öösel? Arvatavasti peaks saalilt küsima, milline reglement meil täna kehtib. Minu meelest pole me teile erakorralisi volitusi andnud. Tänan!

Ülemnõukogu juhatajale 46. istungjärgu korraldamiseks erakorraliste volituste andmine
Juhataja
Küsime Ülemnõukogult. Lugupeetud Ülemnõukogu, ma palun suhtuda suuremeelselt minu lihtsasse pöördumisse. Palun anda mulle erakorralised volitused selleks istungjärguks. Teie otsuse vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, kaks korda rohkem poolt kui vastu. Panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et anda Ülemnõukogu juhatajale 46. istungjärguks erakorralised volitused? Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 67 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid on 4. Erakorralised volitused on antud.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus
Juhataja
Ettekande otsuseprojekti kohta, mis käsitleb sõjalise riigipöörde katset NSV Liidus, teeb Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kõigepealt informeerin ma teid sellest, et Ülemnõukogu vanematekogu, kes tuli kokku vaheaja alguses, otsustas moodustada teile antud projektide koostamiseks töögrupi. See koosnes kõigi fraktsioonide esindajatest ning projektid on ka kooskõlastatud kõigi fraktsioonide esindajatega. Kuna tegemist on oluliste otsustega, millel on riigiõiguslikud aspektid, osales töögrupi tegevuses justiitsminister hr. Raidla. Pidades silmas seda kaalu, mis praegusel väga pineval momendil on meie kõigi üksmeelsel tegutsemisel ning tasakaalukal ja kooskõlastatud otsuste tegemisel, konsulteerisime samuti Eesti Komitee juhatusega. Selle töö eesmärk oli üks: kindlustada käesolevas kriitilises olukorras meie positsiooni, tagada ühiskonnas tasakaal ja samal ajal anda teada nii oma rahvale kui ka maailmale, missugune on meie hinnang sellele riigipöördekatsele ning mis on toimumas Nõukogude Liidus, teades, kui üksmeelselt paneb vastu demokraatlik avalikkus Moskvas.
Projekt, mis on teie laudadel, koosneb viiest punktist. Esimene punkt sisaldab meie hinnangut Nõukogude Liidus alustatud riigipöördekatsele, kusjuures me kinnitame veel kord Eesti Ülemnõukogu otsuseid selle kohta, et Nõukogude Liidu jurisdiktsioon ei kehti Eesti Vabariigi territooriumil ning järelikult on ebaseaduslik ka erakorralise olukorra õigusrežiimi puudutavate seadusesätete rakendamine Eesti Vabariigi territooriumil siinsete elanike, asutuste, organisatsioonide ja riigivõimuorganite suhtes. Teises punktis juhime tähelepanu sellele, et kogu maailma avalikkuse toetatav riiklik poliitika, mida oleme järginud lahendamaks oma iseseisvusküsimusi kahepoolsete kontaktide ja läbirääkimiste teel, on praeguses olukorras tõkestatud. Selle protsessi on ühepoolselt katkestanud Moskvas riiki pööravad grupid, mis paneb meile kohustuse kaitsta Eesti iseseisvumist vastavalt rahva tahtele, mida väljendas 3. märtsi referendum.
Lähtudes nendest kahest punktist, peame vajalikuks selgesõnaliselt öelda, et Eesti Vabariigi ametiisikute tegevus, kuidas seda ka ei serveeritaks, mis on suunatud riigipöörde toetamisele Moskvas ja Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee korralduste elluviimisele, on Eesti Vabariigis kuritegelik. Ma juhin tähelepanu sellele, et jutt on Eesti Vabariigi ametiisikutest. Järelikult langeb ära näiteks meie töögrupis tekkinud küsimus, mismoodi tuleb suhtuda kas või reamehesse, keda on toodud vägivaldselt tänavale. Meie jurisdiktsiooni alla käib Eesti Vabariigi ametiisik.
Neljandas punktis kutsume üles Eesti ühiskonda, nii eesti kui vene keelt kõnelevaid inimesi, arvestama seda positiivset kogemust, mis meil on. Tänini oleme saanud kõik omavahelised asjad läbirääkimiste teel korda ajada, poliitiliste meetoditega, mitte vägivalda kasutades, oleme lahendanud ka tõsisemaid konflikte ja seetõttu kutsume praeguseski olukorras üles mitte õhutama kirgi, mitte teravdama sisemisi konflikte, vaid säilitama just sisemist tasakaalu ja sellega tagama kõigi Eesti elanike turvalisus ükskõik kui kriitilises olukorras.
Viiendas punktis kordame mõtet, mida juba oma pöördumises väljendas hr. Rüütel. Kutsume kõiki üksikisikuid, organisatsioone ja riigivõimuorganeid tegutsema meelekindlalt ja rahumeelselt. Kui aga olukord nõuab, näiteks Ülemnõukogu ja teiste riigivõimuorganite tegevuse vägivaldse tõkestamise korral, peab igaüks iseseisvalt tegutsema meie sõltumatuse kaitseks.
Me ei välista ka vajadust rakendada üldist kodanikuallumatust kõigis vormides, mis on tuntud tsiviliseeritud maailmas. Meie otsus on kooskõlas sellega, mis toimub praegu kogu maailmas, avaldustega, mida teevad kõik demokraatlikud jõud ja demokraatlike riikide valitsused, ettevõtmistega Nõukogude liiduvabariikide pealinnades. Ainult niisugune üksmeel võib tõkestada diktatuuri võidulepääsu ning juhtida meid taas rahulikule demokraatia ja iseseisvuse poole viivale arenguteele.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole, kõik on selge. Kas on küsimusi? Siiski on. Marju Lauristin, tule palun tagasi. Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud Marju Lauristin! Mul on küsimus kolmanda punkti kohta, kus on öeldud, et nn. Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee korraldusi täitma asuvate ametiisikute tegevus kuulutatakse käesoleva otsusega kuritegelikuks. Kui on kuritegu, peab olema ka karistus. Mina igatahes ei leidnud kriminaalkoodeksist ühtegi punkti, mis näitaks, milline on see karistus, kas 10 rubla või 10 aastat vanglat. Tahaksin teada, milline karistus järgneb. Aitäh!
M. Lauristin
Hr. Priks, teil on tõepoolest õigus. Meie vabariigi seadustik ei ole kohandatud eriolukordadele, see on meie tegemata jätmine. Seetõttu me ei saanud siin mitte mingit täpset kvalifikatsiooni anda. Tegemist on üldhinnanguga, mille täpse sisu üle peame koos otsustama. See, kas tegevus on ebaseaduslik või kuritegelik, tähendab sisuliselt ühte ja sama asja. Redaktsioonikomisjonis arutades leidsime, et millegi kuritegelikuks nimetamine on samal ajal ka moraalne hinnang, praeguses olukorras eeskätt.
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Kuznetsov.
V. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Kas te olete sajaprotsendiliselt kindel, et kui Ülemnõukogu võtab selle otsuseprojekti vastu, siis säilib Eestis tasakaal ja Nõukogude Liidu juhtkond ei võta vastumeetmeid erakorralise olukorra kehtestamise näol Eestis, mis loomulikult teravdaks järsult olukorda. Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Kuznetsov, teie teate sama hästi kui meie kõik, et erakorraline olukord on tänasest ööst alates kuueks kuuks juba kehtestatud. Küsimus on selle korralduse rakendamise vormidest ja moodustest ning nagu me Venemaal toimuva järgi näeme, on siin tõkkeks just demokraatlike riigiorganite ja rahva üksmeelne tegevus. Kui me räägime tasakaalu rikkumisest väljastpoolt, siis nähtavasti rikuvad seda sõjamasinad, mis praegu juba liiguvad Lõuna-Eesti teedel ja ka Tallinna tänavatel. Meie omalt poolt saame tegutseda kindlameelselt, rahumeelselt ja tasakaalukalt ainult siis, kui meil on olemas riigiorganite otsused, millest juhinduda, andmata voli kirgedele.
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Viiendas punktis on öeldud: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kutsub üles kõiki kodanikke." Kes on Eesti Vabariigi kodanikud? Aitäh!
M. Lauristin
Ka seda küsimust oleme arutanud. Käesoleval juhul on kasutatud mõistet "kodanik" n.-ö. üldmõttes. Selle all mõeldakse tsiviilisikuid, tsiviilühiskonna liikmeid, kes kõik võivad osaleda kodanikuallumatuse aktsioonis.
Juhataja
Suur tänu! Pavel Grigorjev.
P. Grigorjev
Lugupeetud pr. Lauristin! Mulle pole selge pealkiri. Kas riigipöördekatse või ikkagi sõjaväeline riigipööre? Kui see on katse, siis kas edukas või ebaõnnestunud? Ja teine küsimus. Miks te nii kategooriliselt väidate, et Moskva on katkestanud läbirääkimised Eesti arenguteede üle, ja millise passiga te Rootsist tagasi tulite, kas Eesti või Nõukogude passiga? Tänan!
M. Lauristin
Kõigepealt, mis puudutab viimast küsimust, siis see ilmselt ei haaku arutatava otsuseprojektiga. Mis puutub kahepoolsete kontaktide võimaluse vaidlustamisse, siis võin öelda, et need on tõepoolest katkenud ja just seetõttu, et meil ei ole Moskvas enam partnerit, kellega neid kontakte alustasime. Erakorralises olukorras riigipööret teostav grupp ei ole parlamentaarsete läbirääkimiste partner.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Marju Lauristin! Kas te kaalusite seda, et kutsuda rahvast lisaks kodanikuallumatusele üles üldstreigile, näiteks kui asi peaks minema nii kaugele? Kas ei peaks streigile kutsumine olema selles dokumendis sees? Aitäh!
M. Lauristin
Kaalusime küll ja leidsime, et praegu oleks seda teha enneaegne. Selle kohta tuleks langetada eraldi otsus.
Juhataja
Enn Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud ettekandja! Lugupeetud kolleegid! Kas teile ei tundu, et 4. ja 5. punkt, mis sisaldavad üleskutseid, ei sobi sellesse otsusesse. Ma toetan Priidu Priksi arvamust 3. punkti kohta, milles me kavatseme kuulutada teatud tegevuse kuritegelikuks. Tuleb kindlaks määrata ka karistus kuriteo eest.
Teises punktis ei saa ma aru teisest lausest. Selles öeldakse, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on õigustatud realiseerima Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust vastavalt 91. aasta 3. märtsi referendumis väljendatud rahva tahtele. Kas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kavatseb realiseerida seda või kordab jälle üle oma õigused, mis tal niigi on? Minu meelest pole meile kui väikerahvale vastuvõetav mingi muu tee iseseisvusele kui demokraatlik arengutee, kuid selle lõpetas sõjalise riigipöörde katse, õigemini sõjaline riigipööre, mis Nõukogude Liidus on siiski toimunud. Ja selles olukorras peaks Ülemnõukogu Eesti rahva ja riikluse kaitseks välja kuulutama Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse. Nüüd ja mitte hiljem. Tänan!
M. Lauristin
Hr. Leisson, kõnesolev punkt tähendabki, et niisugust otsust saab teha ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Sellist otsust ei saa langetada ükski redaktsioonikomisjon, vanematekogu ega keegi muu. Mõistagi ei saa seda teha ka n.-ö. improvisatsiooni korras, kuid minu meelest on meie kohus see võimalus käesoleval hetkel reserveerida, teadvustada vastutust, mis sellega kaasneb. Aga vastutus on nii suur, et käesoleval hetkel me lihtsalt ei saa küsimust hääletamisele panna.
Nüüd mõni sõna selle kohta, kas meil on vaja üleskutsuvaid punkte. Tegelikult kaalusime võimalust teha kaks eraldi dokumenti – üleskutsuv pöördumine ning Moskva sündmuste ja vastavalt ka meie situatsiooni hinnang –, kuid ühistes arutlustes jõudsime tulemuseni, mida te näete. Me ei teinud kahte eri dokumenti, sest sel juhul oleksime pidanud kordama ühte ja sedasama hinnangut toimunule. Kahest projektist sai n.-ö. töö korras üks. Samal ajal olime veendunud, et rahva poole pöörduda on praegu vaja.
Juhataja
Suur tänu! Aleksei Zõbin.
А. Zõbin
Lugupeetud Marju Lauristin! Tahaksin esitada küsimuse tavalise inimese loogikast lähtudes. Kui me oleme NSV Liidu territooriumi osa, siis sel juhul on presidendi kohustused üle võtnud asepresident normaalselt oma õigustesse astunud ja kõik oleks justkui seaduslikult tehtud. Ja me peaksime nagu alluma nendele otsustele. Kui me oleme aga eraldi riik, see tähendab ei kuulu NSV Liidu koosseisu, siis on Eesti territooriumil asuvad väed okupatsiooniväed. Nii ühel kui teisel juhul kutsuvad selle dokumendi autorid elanikke üles nendele vägedele vastupanu osutama. See tähendab, et elanikkond peab esimesel juhul osutama vastupanu seaduslikele võimudele, teisel juhul aga pidama partisanisõda. Kas autorid annavad endale aru, et nad asetavad kõik inimesed olukorda, kus nad juba ette on kuulutatud kurjategijateks, kui nad ei osuta vastupanu nendele nähtustele. Kas poleks siiski lihtsam olnud koostada n.-ö. süüdimõistev dokument, mitte aga selline, mis nõuab igalt inimeselt vastupanu osutamist nendele nähtustele. Kas on siis humaanne praegu nõuda sellist asja kõigilt inimestelt vabariigis, kuulutades juba ette kurjategijateks need, kes mingil määral hakkavad tegutsema või tahtmatult alluvad uute võimude otsustele?
M. Lauristin
Kõigepealt, hr. Zõbin, olete ilmselt minuga nõus, et iga riigi ajaloos, iga rahva ajaloos võib tekkida selline hetk, kus ta peab andma oma hinnangu toimuvale ja langetama asjakohase otsuse. Ja need hetked on ajaloos olnud seotud ikka sellega, et tuleb tõkestada järsku tekkinud oht demokraatiale, diktatuurioht, fašismioht jne. Kui te räägite, et toimunud on seaduslik pööre, siis on see vastuolus kõigi maade põhiseadustega, millest ükski ei näe ette seaduslikult valitud presidendi vägivaldset kõrvaldamist, mis praegu on toimunud. See, et igaüks meist peab oma otsuse tegema, on tõepoolest meie moraalne kohustus. Me ei kutsu kodusõjale, me ei kutsu mittemingisugusele vägivallale. Vastupidi, me kutsume igaüht üles langetama moraalne otsus ja vastavalt käituma. Samuti arvan, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kohus on öelda meie elanikele, milline on meie seisukoht, nagu seda juba on öelnud Venemaa, nagu seda on öelnud või ütlemas mitmed teised vabariigid. Ma leian, et teie valijad ja meie kõigi valijad ei mõistaks meid, kui oleksime selles olukorras vait.
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov.
S. Sovetnikov
Lugupeetud pr. Lauristin! Mulle näib, et selle otsuse projekt ei vasta siiski hr. Rüütli avalduse vaimule, milles ta rääkis Eesti rahva tarkusest ja kutsus Eesti rahvast üles olema suur. Ma ei näe selle avalduse projektis ei tarkust ega suurust. Nõukogude juhtkonna avalduse 2. punktis on öeldud, et kogu NSV Liidu territooriumil tuleb kehtestada NSV Liidu konstitutsioon ja NSV Liidu seaduste tingimusteta ülimuslikkus. Meil aga on 1. punktis kirja pandud, et Nõukogude Liidus on seadusliku riigivõimu teostamine ebaseaduslikult takistatud. Pole kuulda, et valitsus või Ülemnõukogu oleks laiali saadetud. Mina küll ei söanda nii kategooriliselt rääkida ebaseaduslikkusest enne NSV Liidu Ülemnõukogu otsust, mis võetakse vastu 27. augustil. Aga mis siis, kui homne asub taas ametisse Mihhail Gorbatšov, nagu Gennadi Janajevi intervjuust võib järeldada, ja see jääb jõusse? Kuidas me siis seda olukorda hindame? Tänan!
M. Lauristin
Kahjuks on ajalugu näidanud, et ka ülemnõukogud võtavad mõnikord vastu ebaseaduslikke otsuseid, kui tankid on ülemnõukogu maja ees. Seda esiteks. Teiseks, kaalul on meist igaühe otsustusjulgus. Ja kolmandaks. Kui homme tõepoolest näeme president Gorbatšovi – seda aga siis juba Moskva tänavatel ja mujal osutatava vastupanu tulemusena – uuesti üle võtmas oma presidendikohustusi, on meil võimalus sellele vastavalt reageerida. Praegu me reageerime sellele, mis juba on toimunud, mitte sellele, mis võib-olla toimub.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made teine küsimus.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Marju Lauristin! Muidugi reageerime viinasena ja pärast seda, kui kõik teised on reageerinud. Ma ei tahaks öelda, mis asi see on. Kuid minu küsimus tuleneb sellest, et ma ei ole rahul Enn Leissoni, kolleeg Enn Leissoni küsimusele antud vastusega. Nimelt, kui asjad arenevad nii, nagu too nõukogu või komitee seal Moskvas tahab, ja me täna mingisuguseid poliitilisi otsustusi vastu ei võta, siis homme võib-olla ei olegi meil enam seda võimalik teha. Kui niisuguseid otsustusi hakkab vastu võtma Erakorraline Kaitsenõukogu, kellele me anname asjakohased volitused võib-olla mõne hetke pärast, siis ei ole sõnadel enam nii suurt kaalu kui praegu Ülemnõukogus öeldul. Seepärast arvan ka mina, et tasuks ikkagi veel kaaluda, kas meie poliitilise otsustuse samm ei võiks olla pikem kui jänesehaak, mida kavatseme selle dokumendiga teha. Ma tänan!
M. Lauristin
Ma arvan, hr. Made, et Ülemnõukogu otsustuste võimalused ei ole ammendatud nende kolme dokumendiga, kuid kindlasti saame hääletusele panna ainult neid projekte, mis meil on juba valmis, mitte neid, mida meie laual ei ole.
Juhataja
Suur tänu! Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker, lugupeetud Marju Lauristin! Kas teile ei näi, et 4. punkt on vastuolus 3. punktiga? Kolmandas punktis kutsume kõiki, ka juhtivaid ametiisikuid, mitte alluma korraldustele, 4. punktis aga hoiduma tegudest, mis võiksid üles kütta kirgi ja rikkuda sisemist tasakaalu Eestis.
M. Lauristin
Lugupeetud pr. Sergij! Kolmas punkt kõneleb ametiisikute ametialasest tegevusest ja ka nende kohta käib 4. punktis öeldu, et kui nad käituvad nii, nagu me ette kirjutame, s.t. Eesti Vabariigi seaduste järgi, siis peavad nad seda tegema rahulikult, mitte provotseerivalt. Neljas punkt räägib tegevuse laadist, 3. punkt aga selle juriidilisest sisust. Vastuolu siin ei ole, need punktid peavad just konkreetsetel juhtudel teineteisele vastama.
Juhataja
Suur tänu! Aleksandr Labassov.
А. Labassov
Pr. Lauristin! Kuidas te kommenteeriksite meie otsuse projektist, eriti selle esimesest ja teisest osast lähtudes NSV Liidu Konstitutsioonilise Järelevalve Komitee avaldust. See komitee tegi üsna üheselt teatavaks oma seisukoha.
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Labassov, kahjuks ei ole mul otsesest allikast informatsiooni selle kohta, kuidas NSV Liidu Konstitutsioonilise Järelevalve Komitee praeguses olukorras tegutseb.
Juhataja
Suur tänu! Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud pr. Lauristin! Oma ettekandes te mainisite, et kõne all oli ka iseseisvuse väljakuulutamine, kuid see ei leidnud poolehoidu. Millised olid nende jõudude seisukohad, kes olid iseseisvuse väljakuulutamise vastu?
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Veetõusme, ma ei ole mitte midagi niisugust väitnud. Ka stenogrammis ei ole midagi selletaolist. Ka ütlesin täpselt seda, mis siingi on fikseeritud. Praegune olukord on just niisugune, nagu siin on öeldud. See, kas on vaja astuda järgmisi samme, sõltub olukorra arengust. Meie redaktsioonikomisjon või töögrupp ei olnud saanud mandaati seda laadi dokumentide väljatöötamiseks.
Juhataja
Enn Leisson, teine küsimus.
E. Leisson
Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et te esindate ka praegu seal kõnetoolis redaktsioonikomisjoni. Ja ma tahaksin küsida teilt kui redaktsioonikomisjoni esimehelt, kas te soostute 2. punktiga minu pakutavas redaktsioonis, mis kõlaks nii: "Erakorralise olukorra kehtestamine NSV Liidus on vägivaldselt katkestanud Eesti Vabariigi taastamiseks käivitatud kahepoolsete läbirääkimiste protsessi. Sellest tulenevalt on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kohustatud realiseerima Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse vastavalt 1991. aasta 3. märtsi referendumiga väljendatud rahva tahtele." Tänan!
M. Lauristin
On selge, et ma ei saa siin puldis võtta ainuisikuliselt vastu otsuseid, mis nõuavad nii redaktsioonikomisjonis arutamist kui ka saali otsust parandusettepanekuna. Aga kõigepealt peaksime kokku leppima, kas hakkame teksti suures saalis redigeerima.
Juhataja
Kolleegid, mulle on laekunud juba mitu ettepanekut vaheaja kuulutamiseks. Sellest johtuvalt mõelgem, kas meil on tarvidust väga põhjalikult küsimusi esitada.
A. Tähiste
Austatud eesistuja, lugupeetud pr. Lauristin! Te ütlesite kõigepealt, et töögrupp tegi need kolm projekti olukorrast lähtuvalt. Nüüd ma küsiksin taas sõjalise riigipöörde katset käsitleva otsuse projekti 2. punkti kohta. Kas siis töögrupp ei näinud vajadust rohkemaks kui lugupeetud kolleeg Made nimetatud jänesehaagiks? Ja mul on ka teine küsimus. Nagu te ütlesite, ei olnud töögrupil ühegi saadikurühma mandaati selleks, et kuulutada välja tegelik poliitiline iseseisvus. Kas ikka tõesti? Täna hommikul istusin Eesti Maa-Keskerakonna saadikurühma koosolekul ja seal andsime oma esindajale Liia Hännile sellise mandaadi üsna selgesõnaliselt kaasa. Ootaksin vastust. Aitäh!
M. Lauristin
See töögrupp moodustati vanematekogu otsusega, kusjuures vanematekogu arutas kõiki neid ettepanekuid ja mõiste "mandaat" tähendab, et me tegutsesime vanematekogus saavutatu põhjal, nimetame seda siis konsensuseks või üksmeeleks. Kusjuures meie eesmärk oli tõepoolest nii kiiresti kui võimalik teha valmis praegu arutatavad projektid ja edaspidi ette valmistada otsused, mida arenev olukord nõuab. Vanematekogu koosolek, kus meie komisjon moodustati, igatahes ei andnud meile konkreetset ülesannet teha teie nimetatud projekti.
Juhataja
Suur tänu! Anatoli Novohatski.
A. Novohatski
Hästi. Lugupeetud Mаrju Lauristin! Avameelselt öeldes ei rahuldanud mind teie vastused kolmanda punkti kohta või õigemini selles osas, siis puudutab kriminaalkaristust või kuritegelikku tegevust riikliku komitee korralduste täitmisel.
Selgitan oma mõtet. Pärast Eesti vabastamist Saksa fašistlikest vägedest 1944. aastal leidus selliseid Eesti Vabariigi kodanikke, kes võtsid relva ja läksid metsa, et nõukogude võimu vastu võidelda. Öösiti käisid nad taludes ja nõudsid poliitilistest sündmustest väga kaugel olevatelt inimestelt relva ähvardusel leiba ja rõivaid. Päeval aga tulid ametliku võimu esindajad ja saanud teada niinimetatud kaasaaitamisest, saatsid inimesi Siberisse. Niisiis karistas toosama võim, kes ei taganud oma kodanike kaitset, neid sellepärast, et nad ise ei suutnud end kaitsta relvastatud inimeste vastu.
Mulle näib, et meie toimime praegu mingil määral samamoodi, püüdes mõjutada inimesi mitte täitma võimude korraldusi, kelle käsutuses on vajalikud vahendid ja võimalused, sundimaks inimesi tegema seda, mida nad praegu katsuvad meile ette kirjutada. Ma ei taha hakata arutama, kas see on seaduslik või ebaseaduslik jne., tahan, et olukord oleks selge. Seepärast olen seisukohal, et kui me ei suuda tagada oma kodanike kaitset, siis pole meil moraalset õigust tõugata neid sellistele tegudele. Tahaksin veel kord kuulda teie seisukohta selles küsimuses.
M. Lauristin
Too paralleel on tõepoolest õpetlik. Sest praegu, kui vaatame tagasi neile aegadele, oleme ikkagi asunud seisukohale, et ametiisikul on oma tegevuses tähtis järgida õiguslikke printsiipe ka siis, kui talle antakse kuritegelikke käske. Meie aga peame Eesti Vabariigi riigivõimuorganina siinsetele ametiisikutele siiski meelde tuletama, et nemad täidavad Eesti Vabariigi seadusi. Ja Eesti Vabariigi seadustele allumast keeldumine on kuritegelik nähtus.
Juhataja
Suur tänu! Ants Veetõusme teine küsimus.
A. Veetõusme
Lugupeetud pr. Lauristin, kas on võimalik avalikustada redaktsioonikomisjoni koosseisu? Arvatavasti jätkab ta oma tööd. Ja teiseks, kuidas teie arvates saavad Ülemnõukogu tööprotsessis osaleda need saadikud, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni? Vanematekogus on ju esindatud ainult fraktsioonide juhid. Aitäh!
M. Lauristin
Sama küsimuse esitas ka hr. Made, kes esindas vanematekogus sõltumatuid saadikuid. Sisuliselt on see küsimus adresseeritud reglemendile. Sest sõltumatute saadikute esindatus vanematekogus ei ole meil tõepoolest reglementeeritud. Ja vaevalt et mina siin teie ees seistes suudan olukorda lahendada. Igatahes niisugune see reglement tõesti on. Mis puutub koosseisusse, siis mul ei ole seda hetkel siin kirjalikult ees. Ma püüan saada selle üleskirjutuse. Võin öelda teile praegu mälu järgi, kuid see ei pruugi olla täielik loetelu. Nii et võib-olla te ootate hetke, me püüame teha selle teatavaks nimekirjaliselt.
Juhataja
Suur tänu! Laiendus minult: sõltumatud saadikud teevad oma seisukohad ja arvamused teatavaks täiskogule. Samas tahaksin kolleegidele südamele panna, et küsimusi ei maksa välja mõelda lõpmatult. Neile, kes küsimuste esitamisega loodavad arutelu blokeerida, meenutan, et praegu kehtivad juhataja erakorralised volitused ja me võime arutamist jätkata väga pikalt, kui Ülemnõukogu seda soovib. Vitali Menšikov.
V. Menšikov
Lugupeetud pr. Lauristin! Kordan küsimust, mis siin juba kõlas. Kas on tegemist riigipöördekatse või riigipöördega? Need on kaks eri asja. Ja teine küsimus. Kuidas realiseerida meie otsuse 2. punkti erakorralise olukorra tingimustes, mis praegu tegelikult ikkagi kehtivad, kuigi neisse võib ju eitavalt suhtuda. Normaalsetes tingimustes kulus ju Nõukogude Liiduga normaalsete läbirääkimiste alustamiseks poolteist aastat.
M. Lauristin
Mis oli esimene küsimus? Mul läks selle pika jutu lõppu jälgides algus meelest ära. Ah jaa! Taas küsimus sellest, kas riigipööre on toimunud või on tegemist riigipöördekatsega. Me lähtusime sellest, et kuna praegu osutatakse vastupanu ja protsess ei ole veel lõppenud, siis võib mässajate tegevust käsitada riigipöördekatsena, mitte aga teostunud riigipöördena. Kui Ülemnõukogu leiab, et pööre on siiski toimunud, siis võime seda sellisena ka käsitada.
Mis aga puutub 2. punkti sisusse, siis tuletan teile meelde, et juba 90. aasta 30. märtsil asusime taastama Eesti Vabariigi iseseisvust õigusliku järjepidevuse alusel. See protsess on arenenud küllalt jõudsasti. Meil on oma seadustiku, oma riigivõimuorganite ja kogu Eesti ühiskonna ülesehitamisel piisavalt alust rääkida saavutustest, mida me peame kaitsma praegu ja mille kaudu saame realiseerida oma otsuseid. Samal teel tuleb edasi minna. Ja sellest ongi siin jutt. Meil on juba see riiklus, see alus, millele saame otsuses toetuda ja mis annab võimaluse käituda iseseisva riigina, sest Eesti Vabariik on ju juriidiliselt olemas olnud kogu aeg.
Juhataja
Ants Paju.
A. Paju
Austatud juhataja, austatud ettekandja, lugupeetud kolleegid! Minul on küsimus pigem saalile kui juhatajale ja ettekandjale. Täna õhtul oleme siin seda dokumenti arutades jõudnud uluki bioloogiani välja. Ma ei tea, kellega oleme rääkinud. Head kolleegid, ma arvan, et praegu on käes niisugune hetk, kus üle politiseerida pole enam midagi. Peame oma tahteavalduseni jõudma, aga mitte projekti ümber nämmutama. Aitäh!
Juhataja
Viimane küsimus on Vladimir Lebedevilt ja sellega lõpetame nende esitamise.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on pr. Lauristinile küsimus arutatava dokumendi kohta. Teises punktis on kirja pandud, et läbirääkimiste käivitunud mehhanism on vägivaldselt seisma pandud. Mil viisil? See on minu esimene küsimus. Teine küsimus puudutab 3. punkti, millest me teiega rääkisime dokumentide koostamisel. Kolmandas punktis räägitakse ametiisikute kuritegelikust tegevusest. Palun kommenteerige seda. Ma palun vabandust, kui selline küsimus juba esitati. Siis pole pr. Lauristinil vaja vastata. Ja veel tahaksin peatuda 5. punktil, kus kutsutakse kõiki üles tegutsema iseseisvalt. Kas see ei tähenda, et me hoiame kõrvale vastutusest oma otsuste eest ja õhutame inimesi mingitele kokkupõrgetele või ekstsessidele?
M. Lauristin
Sellele küsimusele ma tõesti juba vastasin. Läbirääkimised katkestati selle kaudu, et meie partner muutis oma staatust. Mis puutub 3. punkti, siis, nagu ma juba rõhutasin, on selles arvesse võetud diskussiooni ja märkusi. Varem oli sõnastus hoopis laialivalguvam, praegu aga on selgesti kirjas "Eesti Vabariigi ametiisik". Eesti Vabariigi ametiisik – see on väga täpselt määratletav mõiste. Siin ei saa tegemist olla iga tänaval vastutulijaga ega ka Nõukogude armee sõduriga. Ma ei tea, kuidas kõlab tõlge, vähemalt eestikeelses tekstis on selgesti öeldud: "Valmis tegutsema iseseisvalt Eesti iseseisvuse heaks, rakendades rahumeelse kodanikuallumatuse põhimõtteid". Järelikult ei tule tegutseda ükskõik kuidas, vaid rahumeelse kodanikuallumatuse põhimõtteid rakendades. See on üsnagi täpne kvalifikatsioon. Silmas ei peeta mitte mingisugust vägivalda, stiihiat või muud selletaolist.
Juhataja
Suur tänu, Marju Lauristin!
M. Lauristin
Vabandust, vahepeal saime hr. Propstilt ka vanematekogu otsuse üleskirjutuse töötanute koosseisu kohta, mida taheti teada. Töötasid Jaak Allik, Jaak Jõerüüt, Liia Hänni, Arvo Junti, Rein Järlik, Ants Paju, Mart Laar, Klavdia Sergij, Vladimir Lebedev, Viktor Andrejev, Sergei Sovetnikov ja teie ees seisja.
Juhataja
Suur tänu! Sellega on kõik küsimused ettekandjale esitatud. Ma palun Marju Lauristini asuda oma töökohale. Peame ühe hetke nõu. Vaheaeg 15 minutit. Ma palun redaktsioonikomisjoni, sõltumatuid saadikuid ja loomulikult neid, kes soovivad, siia laua juurde tulla.
V a h e a e g

Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 81 rahvasaadikut, puudub 24.
Kolleegid, mulle on laekunud üheksa ettepanekut fraktsioonidelt ja saadikutelt, et läbirääkimisi mitte avada. Panen selle arvamuse hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimisi mitte avada? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Üks hetki. Vladimir Malkovski.
V. Malkovski
Olen väga tänulik meie spiikrile otsusekindluse eest. Ma lihtsalt tahtsin öelda, et kui me ei hakka sõna võtma, siis võib-olla ei tarvitse seda kõike üldse arutada, sest hirmuga võib teha suuri rumalusi.
Juhataja
(Hääled saalist.) Võtan teadmiseks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimisi mitte avada, vaid asuda kohe otsust vastu võtma? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu 16, erapooletuid on 2. Läbirääkimised lõpetatakse.
Palun redaktsioonikomisjoni poolt kõnetooli Marju Lauristini.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Redaktsioonikomisjon jõudis suhtelisele üksmeelele järgmiste paranduste suhtes: Esimeses lõigus otsustati sõnastada osa teksti sellisena: "End Riiklikuks Eriolukorra Komiteeks nimetanud grupi tegevuse tulemusena on Nõukogude Liidus ebaseaduslikult tõkestatud põhiseadusliku riigivõimu teostamine" ja edasi läheb tekst endises sõnastuses. Tähendab, jääb ära "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tunnistab, et", samuti sõnad "on sõjaline riigipööre, mille". Lähtudes Enn Leissoni ettepanekust, on 2. punktis ära jäetud sõna "katse". Ka ei ole seda pealkirjas, seal mainitakse riigipööret NSV Liidus. Teise punkti algus kõlab järgmiselt: "Riigipööre NSV Liidus ja eriolukorra kehtestamine on vägivaldselt katkestanud Eesti Vabariigi taastamiseks käivitatud kahepoolsete läbirääkimiste protsessi. Sellest tulenevalt on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õigustatud ühepoolselt realiseerima ..." Tähendab, siia paneme vahele sõna "ühepoolselt", kuna kahepoolne tegevus pole sellises olukorras võimalik. Kolmandas punktis otsustati asendada sõna "kuritegelikuks" sõnaga "ebaseaduslikuks", leides, et see on poliitiline, mitte juriidiline hinnang ja et pole kriminaalkoodeksi paragrahvi, millega seda asja mõõta.
Kuna siin oli juttu, et isetegevus võib siiski osutuda ohtlikuks, otsustati 5. punkti viimane lause sõnastada järgmiselt: "Kuid kui olukord nõuab, olgu igaüks valmis rakendama rahumeelse kodanikuallumatuse põhimõtteid."
Tehti ettepanek, et see, mille me vastu võtame, oleks avaldus, mitte otsus, kuna otsustavat osa siin ei ole. Niisiis on tegemist avaldusega riigipöörde kohta NSV Liidus. Kõik.
Juhataja
Suur tänu, Marju Lauristin!
Lähtudes oma erivolitustest, panen projekti hääletusele. Kes on vastu, see on vastu, kes on poolt, see on poolt. Ma kordan veel ja palun täpselt tõlkida. Lähtudes оmа erivolitustest ei anna ma rohkem sõna, ei protseduurilistes ega muudes küsimustes. Kellele mingi asi ei meeldi, hääletagu vastu. Kõik.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta Ülemnõukogu avaldus vastu niisuguses redaktsioonis, nagu selle luges ette Marju Lauristin? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu 15, erapooletuid ei ole. Avaldus on vastu võetud. Sellega on päevakorrapunkt ammendatud.
Mul on üks päevakorraväline teadaanne, mille ma ette loen. Ja pärast seda võime vajaduse korral täpsustada ka neid asjaolusid, mis puudutasid eelmist päevakorrapunkti. Kuid ma ütlen veel kord, kolleegid, et tegutsen erakorraliste volitustega ja ma ei lase ennast häirida. Praegu hakkan ette lugema avaldust. See on päevakorraväline. Ma ei anna võimalust ei küsimusteks, sõnavõttudeks ega millekski muuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Teen teile ja ka raadiokuulajatele ning televaatajatele teatavaks, et täna arutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatus koos Eesti Komitee juhatusega probleeme, mis on seotud sõjaväelise riigipöördega Nõukogude Liidus, ja ühenduses sellega esitan ma järgmise üleskutse:
"Hetkel, kus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine rahulikul teel on sattunud tõsisesse ohtu kuritegeliku riigipöördekatse tõttu NSV Liidus, pöördume Eesti rahva poole üleskutsega tulla kaitsema Eesti Vabariigile eluliselt tähtsaid välismaailmaga sidepidamise keskusi. Vaid rahva üksmeelne, rahulik ja meelekindel kohalolek saab tõkestada mis tahes vägivalda ning ära hoida meie riigi infotuiksoonte läbilõikamist. Kutsume eestimeelseid mehi, kes elavad Tallinnas ja selle ümbruses, tänasest õhtust alates tulema valvesse televisioonimaja ja raadiomaja juurde, et ei korduks see, mis on toimunud juba Lätis ja Leedus, kus rahvas on jäetud ilma tähtsatest infoallikatest. Jätame koju naised, lapsed, terariistad ja provokatsioonide ärahoidmiseks mis tahes vormiriided. On aeg asuda otsustavalt tegutsema. Vajalikku informatsiooni saate telefonidel 606 290, s.o. Toompeal, 434 389 raadiomajas ja 434 979 telemajas." Ma kordan telefoninumbreid: 606 290 Toompeal, 434 389 raadiomajas, 434 979 telemajas. Üleskutsele on alla kirjutanud Tunne Kelam ja Ülo Nugis.
Tuletan veel kord kõigile meelde, et praegu töötab Ülemnõukogu juhatus erakorraliste volitustega ja ma ei kavatse lasta ennast häirida kõigest sellest, mis on juba toimunud ja veel toimub. Ma lihtsalt informeerin Ülemnõukogu, et analoogilised otsused on juba vastu võetud Kirgiisias, Valgevenes, rääkimata teistest Nõukogude Liidu vabariikidest, mis teile teada on. Loomulikult on nende hulgas Läti ja Leedu. Ja kõik need võtted, kuidas blokeerida Ülemnõukogu tööd otsuste vastuvõtmisel, on selle tööajaga juba selgeks saanud.
Nüüd loen ette ühe pöördumise vene keeles:
"Eesti Ülemnõukogu saadikute pöördumine vabariigi võimu- ja valitsemisorganite, töökollektiivide ja kõigi elanike poole.
Meie, saadikurühmade "Koostöö", "Võrdsete õiguste eest", "Virumaa" ja "Kommunistlik fraktsioon" liikmed, pöördume Ülemnõukogu, valitsuse, kohalike omavalitsusorganite, töökollektiivide, ühiskondlike liikumiste, organisatsioonide ja parteide, kõigi Eestimaa elanike poole.
Meie ühiskonna sügavad deformatsioonid, mis on tingitud perestroika kindlate orientiiride puudumisest ja riigi oskamatust juhtimisest, on viinud nõukogude rahva katastroofi piirile. Üldkriis on haaranud kõiki meie elu valdkondi, täielikult on kadunud usaldus võimude vastu ja majandus on laostunud. Riigis möllab kuritegevus ja korruptsioon. See kõik on tekitanud inimestes väljapääsmatustunde ja ebakindluse оmа homse päeva suhtes. Olukorda halvendab ühiskonna järsk polariseerumine. Nendes tingimustes loodigi NSV Liidus Riiklik Erakorralise Olukorra Komitee, mis võttis endale täieliku vastutuse ühiskonna elu stabiliseerimise eest.
Arvestades vabariigis toimuvate protsesside iseärasusi, mis võimaldavad lahendada teravaid vastuolusid eranditult poliitiliste meetoditega, vägivalda rakendamata, kutsume kõiki üles hoiduma mis tahes aktsioonidest, mis aitaksid olukorda pingestada, kirgi üles kütta ja hävitada habras poliitiline tasakaal Eesti ühiskonnas.
Teeme vabariigi Ülemnõukogu juhtidele ja valitsusele ettepaneku töötada välja ja võtta vastu otsus saata laiali kõik konstitutsioonivastased sõjaväestatud formeeringud ja organisatsioonid ning võtta elanikelt ära relvad.
Tunnetades mis tahes konfrontatsiooni ohtlikkust, pöördume Eesti elanike poole üleskutsega säilitada rahu, ilmutada vaoshoitust ja mitte alluda võimalikele provokatsioonidele.
Oleme kindlad, et rahvas mõistab meie pöördumist ning sellest saab kodurahu ja stabiilsuse tagatis meie vabariigis."
Ma palun puhastada kuvar. Protseduuriküsimused. Hakkan jälle peale Kuznetsovist. Nüüd käib see juba järgmise päevakorrapunkti alla.
V. Kuznetsov
Tänan! Ma tahan rääkida protseduurist. Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Minu arvates rikuti meie lugupeetud spiikrile erakorraliste volituste andmisel reglementi ja järelikult ka kogu järgnevat hääletusprotseduuri. Lugupeetud spiiker kiirustas nii väga talle erakorraliste volituste andmise küsimuse hääletusele panemisega, et unustas eelnevalt küsida Ülemnõukogu nõusolekut selle küsimuse päevakorda võtmiseks. Minu arvates on tegemist reglemendi rikkumisega ja seepärast nõuan uut hääletust. Tänan!
Juhataja
Kas jälle on vaja demonstreerida kvalifitseeritud häälteenamust? Ma ütlen teile veel kord, kolleegid, et rohkem kui poolteise aastaga olen päris selgeks saanud selle, kuidas on võimalik blokeerida Ülemnõukogu tööd ja kuidas mitte. Seekord ma lihtsalt ei hakka teiega neid mänge kaasa mängima.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja! Ma tahan teha teile, hr. Nugis, ja hr. Kelamile ettepaneku oma avaldust redigeerida ja viia see kooskõlla äsja vastuvõetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega. Nimelt selles osas, mis puudutab riigipöördekatset. Riigipööre on teostunud. Ja asjaolu, et seda toetavad mõningad sõjaväeosad, ei tee sellest sõjaväelist riigipööret. Kahes lauses tuleks terminid ühtlustada. Muus suhtes on avaldus igati hea. Tänan!
Juhataja
Kui hr. Tunne Kelam noogutab selle peale, siis see on nõusolek. Mina ka nõustun. Võtame märkused arvesse ja trükivariandis teeme parandused.

Erakorraliste volituste andmine Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule
Juhataja
Kolleegid, juhatus teeb ettepaneku täiendada kinnitatud päevakorda veel ühe kiireloomulise küsimusega, nimelt oleks vaja arutada Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorraliste volituste andmise otsuse projekti. Kohaloleku kontroll. Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda, võttes arutamisele otsuseprojekti, mis käsitleb erakorraliste volituste andmist Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 72 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid on 2. Päevakorda on täiendatud.
Kas mul on õige informatsioon, et selles küsimuses teeb ettekande Mart Laar? Palun tulla kõnetooli!
M. Laar
Redaktsioonikomisjon tegi mulle ülesandeks anda ülevaade otsuseprojektist, mis käsitleb erakorraliste volituste andmist Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule. Võttes arvesse varajasemat arutelu, tuleb ka seda dokumenti kohe alguses muuta. Praegu on siin veel jutt sõjaväelise riigipöörde katsest. Nüüd on see siis asendatud riigipöördega ja esimene lause algaks järgmiselt: "Seoses 1991. aasta 19. augustil Nõukogude Liidus toimunud riigipöördega ja sellest tuleneva ohuga ..." Niisuguse paranduse pakkus välja redaktsioonikomisjon. Teha tuleks ka teine väljapakutud parandus: natuke muuta sõnade järjekorda. Nimelt on seal kuupäev 13. jaanuar 1991 otsekui kokku sattunud Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisega ja seetõttu võib tekitada segadust. Ettepanek on tõsta see lõppu ja siis kõlaks lause järgmiselt: "Juhul kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevus on tõkestatud, anda volitused esindada Eesti Vabariigi riigivõimu ja viia ellu rahva tahet Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisel Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule, mis on moodustatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 13. jaanuari otsusega."
Kommentaariks sellele otsusele võib ütelda, et sääraste institutsioonide moodustamine olukorras, kus on väga võimalik, et seadusandliku kogu tegevus tõkestatakse või tal ei lasta lihtsalt kokku tulla, on erakorraliste volitustega nõukogu moodustamine ajaloos läbiproovitud samm. Ja edasise vastupanu organiseerimiseks erakorralises olukorras on see hädavajalik. Ma arvan, et just Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu võib lahendada ka neid küsimusi, mis on siin üles tõstetud muudes seostes. Jutt on poliitilise üldstreigi ja kodanikuallumatuse kampaania alustamisest, seda isegi siis, kui ka Erakorraline Kaitsenõukogu ei saa kokku astuda. Minu meelest peaksid need kaks asja algama automaatselt.
Niisugune siis ongi see Ülemnõukogule esitatud projekt, mille redaktsioonikomisjon paneb ette vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ikka on. Üks hetk, Mart Laar, te ei pääse nii lihtsalt. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Mart Laar! Minul ei ole küsimust, minul on ettepanek. Kuidas suhtuda sellesse, kui otsustava osa algus sõnastada järgmiselt: "Juhul kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevust tõkestatakse Nõukogude Liidus riigipööret toimepanijate poolt, anda volitused ..."?
M. Laar
Ma ei piiritleks väga täpselt, kes võiks Ülemnõukogu tegevust tõkestada. Juriidiliselt saaks sel juhul hakata näpuga järge ajama, et need, kes seda konkreetselt tõkestavad, ei ole just need, kes Nõukogude Liidus riigipööret teostavad, vaid on võib-olla meie omad kaasasukad siin Eestimaal. Nii et ma teen ettepaneku jätta sõnastus niisuguseks, nagu see on praegu.
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud ettekandja! Kas te ei võiks veel kord öelda, kes kuuluvad tolle erakorralise nõukogu koosseisu. Mul on see meelest läinud. Ja kuidas te seletate ettepanekut nimetada otsuses kõiki nimepidi. Tänan!
M. Laar
Koosseis on määratud Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 13. jaanuari otsusega. Kui eksin, palun parandada, kuid minu mäletamist mööda peaksid sinna kuuluma Ülemnõukogu spiiker hr. Nugis, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees hr. Rüütel ja hr. peaminister. Samuti tuleb mulle meelde, et see nõukogu võib ise oma liikmeid koopteerida. Nagu ma tean, täidab peaministri äraolekul tema kohustusi hr. Leimann.
Juhataja
Võib-olla oleks korrektsem vastata nii, et Erakorralisse Kaitsenõukogusse kuuluvad ametikoha järgi Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja ja peaminister. Pavel Grigorjev.
Р. Grigorjev
Lugupeetud ettekandja! Kui mu mälu mind ei peta, siis me ei ole selles saalis vastu võtnud otsust erakorralise olukorra kohta Eestis. Millised volitused on tulevikus sellel nõukogul, kellele me praegu lahkelt anname erakorralised volitused?
Kuidas te reageerite, kui kolm kangekaelset Kirde-Eesti linna homme järsku ei tunnusta selle nõukogu erakorralisi volitusi? Tänan!
M. Laar
Küsimusele vastaksin nõnda, et meil tekstis on minu meelest ju kõik väga selgelt öeldud. Mul pole kahjuks venekeelset tõlget ees, võib-olla on seal mingi segadus. Projektis on öeldud: "Juhul kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevus on tõkestatud ..." Erivolitused hakkavad kehtima sellest hetkest alates. Nii et see küsimus langeb ära. Tähendab, ei ole mingit vajadust hetkel kedagi tunnustada.
Juhataja
Suur tänu! Koit Raud. Üks hetk! Väidetakse, et teine küsimus jäi vastamata.
M. Laar
See puudutab samuti Kirde-Eesti linnu. Nad ei pea hakkama homme kedagi tunnustama. Keda nad hakkavad tunnustama pärast seda, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on laiali aetud, on loomulikult eri küsimus.
See otsus on ette nähtud olukorraks, kui Ülemnõukogu tegevust tõkestatakse jõu ja vägivallaga.
Juhataja
Koit Raud.
K. Raud
Lugupeetud ettekandja, minu küsimus on analoogiline hr. Made küsimusega ja puudutab sedasama otsustavat osa. Ilmselt ei ole te vastu, kui muuta otsustav osa konkreetsemaks, jätmata mitte midagi juhuse hooleks. Nimelt on mul ettepanek sõnastada otsustava osa algus järgmiselt: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevuse tõkestamise korral väliste jõudude poolt, anda volitused ..." Minu arvates oleks see konkreetsem ja niisuguse dokumendi puhul ka korrektsem. Ega te ei ole selle vastu? Aitäh!
M. Laar
Ausalt öeldes jääksin redaktsioonikomisjoniga nõu pidamata oma arvamuse juurde, sest "välised jõud" on nii laialivalguv mõiste, et otsust see konkreetsemaks paraku küll ei muuda.
Juhataja
Suur tänu! Enn Leisson.
E. Leisson
Austatud härra eesistuja, austatud ettekandja! Mina tahaksin ka teha ettepaneku, projekti pisut konkretiseerida. Kui Ülemnõukogu tegevus on tõkestatud, siis tõenäoliselt ei ole Erakorralisel Kaitsenõukogul enam kedagi esindada. Ja seepärast pakun teie redaktsioonist lähtudes ja ainult üht sõna muutes välja niisuguse redaktsiooni: "Juhul kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevus on tõkestatud, anda volitused teostada Eesti Vabariigi riigivõimu ..." See on esimene ettepanek. Loodan, et redaktsioonikomisjon sellega nõustub. Teine ettepanek aga puudutab pisut mäluomadusi. Kui ma õigesti mäletan, siis kinnitasime Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse Eesti Vabariigi Kaitsenõukogu moodustamisest ilma sõnata "erakorraline". Palun veel kord seda kontrollida ja kui see nii oli, siis tuleks teksti korrigeerida. Tänan!
M. Laar
Ilmselt tuleb segaduste vältimiseks 13. jaanuari otsus läbi vaadata. Arvan, et seda on võimalik teha. Mis puutub aga esimesse ettepanekusse, siis loomulikult pean ma nõusse jääma, kui redaktsioonikomisjon sedasama teeb. Leian, et põhimõtteliselt võiks ta sellise otsuse vastu võtta, sest esindusfunktsioon on Erakorralisel Kaitsenõukogul võib-olla suurem, kui me arvame. Just välismaailmale on selline järjepidevuse püsimine erakordselt oluline, nagu Eesti ajalugu korduvalt on näidanud. Niisiis, kui redaktsioonikomisjon on nõus, siis minul isiklikult ei ole hr. Leissoni redaktsiooni vastu midagi.
Juhatajа
Kas ma võin abistada Mart Laari? Presiidiumi otsuse täpne pealkiri on "Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu kohta".
M. Laar
Ma arvan, et nõu pidades Marju Lauristiniga, me asendame sõna "esindada" sõnaga "teostada". Ja kui redaktsioonikomisjonis on eriarvamused, siis tuleme kokku ja otsustame asja ära. Niisiis tuleb teha väike vaheaeg.
Juhataja
Ma mõtlen, et niipalju, kui see ikka võimalik on, tuleb järgida reglementi. Kus on Enn Leissoni parandusettepanek? Vormistame selle kirjalikult. Sergei Sovetnikov.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Laar! Käesoleva otsuse projekti põhjal võib teha järelduse, et Erakorraline Kaitsenõukogu luuakse ühelainsal eesmärgil – viia ellu rahva tahe ja taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus. Kas ma saan asjast õigesti aru? Selleks, et ei oleks nii üheselt määratletud selle nõukogu kohustused, peaks minu arvates lõpetama otsuseprojekti sõnadega "Eesti Vabariigi riigivõimu", s.t. "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 13. jaanuari otsusega loodud Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu esindab Eesti Vabariigi riigivõimu." Aga Eesti Vabariigi võim võib lahendada kõiki küsimusi, mis ühes või teises olukorras tekivad.
M. Laar
Mina isiklikult olen paraku selle ettepaneku vastu, sest minu meelest tuleb otsuses vastupidi väga täpselt määratleda, milleks need erakorralised volitused nõukogule ikka antakse. Aga just selleks antaksegi, et taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus. Minu meelest on see punkt, see lõik tekstis väga oluline. Mina igatahes pole küll nõus seda välja võtma. Kuid loomulikult on asi Ülemnõukogu otsustada.
Juhataja
Suur tänu! Johannes Kass.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Kui pikaks ajaks on antud erakorralised volitused sellele kaitsenõukogule? Normaalne on iseenesest mõelda, et nii kauaks, kuni tegevus on tõkestatud. Aga kas ei tuleks see otsuses fikseerida?
M. Laar
Seda arutati ja jäädi lootma normaalsele mõistusele. Nii on normaalne mõelda ja projekti koostajad mõtlesid täpselt samuti. Seda enam, et sama eesmärk on ikkagi selgelt paika pandud. Liigne täpsustamine muudaks selle dokumendi pikaks ja lohisevaks. Mulle tundub, et keegi meist siin saalis ei tea, kui palju meil on aega selle arutelu meeldivaks jätkamiseks. Ma ei räägi sellepärast, et mulle ei meeldiks siin viibida või et mul oleks põhimõtteliselt midagi selle seismise ja küsimustele vastamise vastu. Aga käesoleval hetkel ma leian, et meil on võib-olla midagi targemat teha, kui püüda lõputult sõnu lihvida ja ümber teha. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja loodame nüüd, et see on viimane küsimus, mis tuleb Vladimir Kuznetsovilt. Rohkem küsimusi ärgu esitatagu.
V. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Kirde-Eestis on ju vähemalt osa inimesi Nõukogude Liidu kodanikud ja loomulikult on nad kohustatud täitma Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee korraldusi. Teie aga annate repressiivse iseloomuga formuleeringuid juhuks, kui ei täideta Eesti Vabariigi otsuseid. Kuidas peavad toimima Kirde-Eesti elanikud, kes satuvad kahe tule vahele. Ükskõik kumma poole korraldusi täidetakse, ikka ollakse kurjategija. Kas sellised formuleeringud ei tähenda katset teadlikult provotseerida mingeid täiesti tarbetuid ekstsesse? Tänan!
M. Laar
Selle dokumendi eesmärk ei ole mitte mingil juhul kedagi provotseerida. Eesmärk on tagada riigivõimu jätkuvust juhul, kui Eesti Vabariigi valitud esinduskogu tegevus vägivaldselt tõkestatakse. See on dokumendi ainuke funktsioon. Ja mitte mingeid provokatsioonilisi taustu pole mõtet siit otsida. Pean seda igati loomulikuks, et üks seadusandlik kogu püüab ennast natukegi kaitsta.
Juhataja
Kas tõlkega ei ole asjad korras? Ma otsustasin, et rohkem küsimusi ei esitata. Mis protseduur veel võiks kõne alla tulla, Vladimir Kuznetsov?
V. Kuznetsov
Tänan! Lugupeetud spiiker! Kuna tegelikult tunnistati, et teile erakorraliste volituste andmisel ja hääletamisel rikuti reglementi, siis kas te ei arva, et on vaja korrata hääletamisprotseduuri. Ja et ma olin end kirja pannud sõnavõtuks, siis peaks mulle seda võimaldatama. Ma nõuan seda. Tänan!
Juhataja
Kuulge, hr. Kuznetsov, lepime nüüd kokku nii, et tegelge ikka sellega, mida praegu Ülemnõukogus on vaja teha! See, mis käsitleb kõiki neid proteste, on juba sisuliselt läbi arutatud. Kui nõutakse, et me veel kord peame jutuks võtma erakorraliste volituste andmise, olen ma valmis seda tegema, kuid ma ei näe selleks mingit põhjust.
Kolleegid, mulle on laekunud hulgaliselt ettepanekuid läbirääkimisi mitte avada. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. (Hääled saalist.) Kuulutan vaheaja viieks minutiks, et redaktsioonikomisjon saaks töötada.
V a h e a e g

Juhataja
Kolleegid, istung jätkub. Asugem töökohtadele! Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 saadikut, puudub 40. Kolleegid, see ei ole õige. Kus meie saadikud siis on? Lõunavaheaega ei ole ju välja kuulutatud. Me hakkame kohe otsust vastu võtma.
Kohaloleku kontroll. Teeme uuesti. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 27.
Palun, Mart Laar!
M. Laar
Austatud kolleegid! Nüüd on projektis tehtud muudatusi, arvestatud on mitmeid parandusettepanekuid. Kõigepealt aktsepteeris redaktsioonikomisjon hr. Koha ja hr. Raua ettepanekut muuta otsustavat osa natuke otsustavamaks ja jätta ära umbmäärane väljend "juhul kui". Arvestati ka hr. Leissoni ettepanekut, mis puudutas riigivõimu esindamist ja teostamist. Juristid tegid teksti ümber nõnda, et kumbagi vaieldavat väljendit enam ei ole. Nüüd kõlab see nii: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevuse tõkestatuse korral anda Eesti Vabariigi riigivõimu volitused Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 13. jaanuari otsusega moodustatud Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule."
Juristide kinnituse kohaselt on säärane tekst korrektne. Oli ka hr. Sovetnikovi parandusettepanek, mida nüüd osaliselt arvestati. Mõiste "rahva tahe" ja muud sellised asjad jäeti tekstist välja. Ilmselt on venekeelne tõlge tõesti natuke ebaõnnestunud. Ma usun, et uues eestikeelses variandis tuleb kõik ilusam ja ühtlasem. Viimane lõik, mille ärajätmiseks ettepanek tehti, on tõesti nagu kunstlikult küljes.
Ja kuna neid parandusi on palju, loen ma teksti enne hääletusele panekut veel kord tervikuna ette:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule. Seoses 1991. aasta 19. augustil Nõukogude Liidus toimunud riigipöördega ja sellest tuleneva ohuga Eesti Vabariigi seaduslikule riigivõimule otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevuse tõkestatuse korral anda Eesti Vabariigi riigivõimu volitused Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 13. jaanuari otsusega moodustatud Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule." Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nagu öeldud, on laekunud ettepanekuid läbirääkimisi mitte avada. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimisi mitte avada? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 71 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud. Läbirääkimisi ei peeta.
Kolleegid, panen otsuse projekti tervikuna hääletusele selles redaktsioonis, mille luges ette Mart Laar. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule? Palun hääletada! Vaja on 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole
Juhataja
Kolleegid, Ülemnõukogu juhatus soovib teha teile veel ühe ettepaneku päevakorra täiendamiseks. Juhatus palub teie otsust selle kohta, et me täiendaksime päevakorda pöördumisega kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. Kohaloleku kontroll. Kohal on 79 rahvasaadikut, puudub 25. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada päevakorda, võttes arutamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumise kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole? Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 72 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid on 2. Päevakorda on täiendatud. Selles päevakorrapunktis teeb ettekande Jaak Allik. Palun tulla kõnetooli.
J. Allik
Lugupeetud härra Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Vanematekogu tegi redaktsioonikomisjonile ülesandeks välja töötada projekt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumise kohta kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. Me arutasime redaktsioonikomisjonis üsna põhjalikult, milline oleks kõige tähtsam sõnum kõigile neile, kes seni on meid toetanud meie teel ja kes kindlasti tahaksid meid toetada ka praegu sellel eriti raskel ja keerulisel hetkel. Ja me leidsime pärast põhjalikku arutelu, et kõige olulisem toetus oleks meile praegusel hetkel, tänasel õhtul, täna öösel ja homme hommikul see, kui maailma rahvad, parlamendid ja valitsused kiiresti mõistaksid hukka riigipöördekatse NSV Liidus.
Vastavalt sellele põhiideele koostasime pöördumise teksti, milles me teatame kõigepealt oma hinnangust neile sündmustele, mille andsime täna ka siin, Ülemnõukogus. Samuti pöördume kõigi riikide, valitsuste ja parlamentide poole ettepanekuga viivitamatult teatada NSV Liidu asepresidendile Janajevile oma nõudmisest taastada NSV Liidu seadusliku presidendi võim ja sellest, et Riiklikku Erakorralise Olukorra Komiteed keeldutakse tunnustamast rahvusvahelises poliitikas seaduslikult Nõukogude Liitu esindava võimuorganina. Kuni selle nõudmise täitmiseni kutsume kõiki maailma riike üles katkestama igasugused poliitilised, majanduslikud ja muud suhted Nõukogude Liidu piirkondadega, kus tunnustatakse Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee võimu. Ühtlasi, nagu te näete, deklareerime ka seda, et ainsad riigivõimu- ja valitsemisorganid Eestis on Eesti rahva poolt seaduslikult valitud Ülemnõukogu ja valitsus. Ja nüüd ma teeksin siia teksti, mis teil ees on, omavoliliselt paranduse, kuna meie redaktsioonikomisjon töötas mõned tunnid tagasi. Ilmselt ei ole päris õige väita, et olukord Eesti Vabariigis on praegu rahulik. Vist oleks õigem öelda, et olukord Eesti Vabariigis on olnud rahulik ja vabariigi seaduslike võimuorganite kontrolli all. Ühtlasi tähendab see, et ei ole mingit vajadust Eesti Vabariigis erakorralist seisukorda kehtestada. Kui redaktsioonikomisjon nõustub, teeksin niisuguse paranduse.
Ja veel üks moment. Me oleme siin täna korduvalt nii saalis kui ka redaktsioonikomisjonis arutanud, kas on tegemist riigipöördega või riigipöördekatsega, ja jõudnud arvamusele, et tegemist on riigipöördega. Ma ei tea miks, aga sellesse dokumenti ma jätaksin sõna "riigipöördekatse", nagu on ka kirjas. Aga see on ainult minu arvamus. Komisjon võib seda koos teie parandustega arutada. Rohkem mul lisada ei ole.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et ettekandjale on mõned küsimused. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, ma ei taha jälle niivõrd küsida, kui just ettepanekuid teha. Mul on terve hulk redaktsioonilisi parandusi. Ilmselt on selle teksti koostamisega olnud väga kiire, mõnes kohas puudub punkt, näiteks esimeses lõigus. Kuid mul on ka paar põhimõttelist märkust. Paljud riigid on päeva jooksul oma seisukoha Janajevile juba teatanud. Kui seisukoht on olemas, tehakse see viivitamatult teatavaks. Meil ei ole seda tarvis teistele ette kirjutada. Teksti esimese lõigu keskosas poleks sellekohast soovitust vaja anda. Teatatakse niikuinii.
Lõpus on ilmselt ülearune rääkida kiirest hukkamõistust juba täna. Meie hukkamõist oli juba eile. Ja see on ka kohale jõudnud. Tähendab, ma asendaksin viimases lõigus sõna "kiire" sõnaga "otsustav". "Hädavajaliku" toetuse asemel võiks minu meelest olla "humaanne" toetus.
Ja siia oleks veel muid redaktsioonilisi parandusi. Nii et kui aeg redaktsioonilisteks parandusteks maha võetaks, annaksin oma ettepanekud edasi, et siin aega mitte raisata. Aitäh!
J. Allik
Mul on palve, et hr. Made esitaks need ettepanekud kirjalikult.
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Kuznetsov.
V. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Esitan teile sama küsimuse, mille ma esitasin esimesele ettekandjale. Kas te ei arva, et käesoleva projekti vastuvõtmine teravdab olukorda vabariigis ja toob võib-olla kaasa erakorralise olukorra kehtestamise Eesti Vabariigi territooriumil, ehkki küll lugupeetud Marju Lauristin kinnitas, et see on juba sisse viidud. Me teame, et see ei ole nii, sest erakorraline olukord on kehtestatud üksikutes regioonides. Ma tean, et näiteks Moskvas. Eestis pole sellist olukorda kehtestatud. Tänan!
J. Allik
Mina olen asjast nii aru saanud, et Ülemnõukogu pole täna üheski ettevalmistavas otsuses seadnud eesmärki saada Erakorralise Olukorra Komiteega erakordselt hästi läbi, vaid on lähtunud vastupidisest ideoloogiast. Teistmoodi ma ei oska seda mõtteavaldust kommenteerida.
Juhataja
Suur tänu, Jaak Allik! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kui palju oleks redaktsioonikomisjonil asja arutamiseks vaja aega, kui pika vaheaja ma kuulutan?
J. Allik
Viis minutit.
Juhataja
Kuulame ära ka Sergei Sovetnikovi küsimuse. See on viimane, rohkem me küsimusi ei kuula.
S. Sovetnikov
Selle projekti ettevalmistamise käigus tehti mäletatavasti ettepanek katkestada suhted nende regioonidega, kes alluvad Riiklikule Erakorralise Olukorra Komiteele ja täidavad nende juhtnööre. Selle ettepaneku peaks siiski maha kriipsutama nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. Me võime sattuda olukorda, et peame katkestama sidemed mõnede piirkondadega, kellega meil on juba sõlmitud niinimetatud horisontaalsidemed. See ei tule kasuks ei meie Eesti rahvale ega teistele rahvastele. Miks panna inimesi kannatama oma poliitiliste ambitsioonide pärast? Tänan!
J. Allik
Ma arvan, et redaktsioonikomisjon arutab hr. Sovetnikovi ettepanekut kohe, kuid juhin teie tähelepanu sellele, et me tahame katkestada suhted nende territooriumidega, kus tunnustatakse Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee võimu. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pole seda oma otsusega tunnustanud.
Juhataja
Suur tänu, Jaak Allik!
Kolleegid, kuulutan vaheaja viieks minutiks, kuid lepime kokku, et viis minutit on viis minutit, ja ärgem lõunat praegu pidagem.
V a h e a e g

Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 68 saadikut, puudub 36. Kolleegid, veel on kadunud saadikuid. Hr. Tähiste! Meil on hr. Tähistega koostöö. Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 saadikut, puudub 35. Vahetult enne otsustamist teen uue kohaloleku kontrolli. Palun, Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjoni töö käigus ei tehtud ühtegi selle dokumendi sisu oluliselt muutvat parandust, küll aga tehti terve hulk dokumenti stiililiselt ja keeleliselt muutvaid parandusi ja täpsustusi, mistõttu loen selle tervikuna ette:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. Seoses NSV Liidus alanud aktsioonidega, mis on kõrvaldanud võimult NSV Liidu presidendi M. Gorbatšovi ja peatavad kõigi Nõukogude Liidu territooriumil elavate rahvaste arengu demokraatia ja nüüdisaegse tsivilisatsiooni suunas, deklareerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma hukkamõistu võimuhaaramise katsele Nõukogude Liidus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördub kõigi riikide valitsuste ja parlamentide poole ettepanekuga mitte tunnustada nn. Riiklikku Eriolukorra Komiteed Nõukogude Liitu seaduslikult esindava võimuorganina. Kutsume üles kõiki maailma riike katkestama igasugused poliitilised, majanduslikud ja muud suhted Nõukogude Liidu nende piirkondadega, kes tunnustavad nn. Riikliku Eriolukorra Komitee võimu oma territooriumil. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu deklareerib, et ainsad riigivõimu- ja -valitsemisorganid Eesti territooriumil on Eesti rahva seaduslikult valitud Ülemnõukogu ja tema poolt moodustatud valitsus. Olukord Eesti Vabariigis on olnud rahulik ja vabariigi seaduslike võimuorganite kontrolli all. Teatame Eesti rahva ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusekindlusest jätkata valitud teed Eesti riikliku iseseisvuse taastamisel. Me leiame, et maailma rahvaste parlamentide ja valitsuste hukkamõist riigipöördele NSV Liidus oleks otseseks toetuseks meie vääramatul teel vabadusele."
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, on ettepanek ka selles küsimuses läbirääkimisi mitte avada. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimisi mitte avada? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Läbirääkimisi ei toimu.
Panen pöördumise projekti tervikuna hääletusele niisuguses redaktsioonis, nagu selle kandis ette Jaak Allik. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumise vastuvõtmise poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Pöördumine on vastu võetud.
Kolleegid! Sellega lõpetame täna päevakorrapunktide arutamise, kuid edastame informatsioone. Alustame peaminister Edgar Savisaarest.
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid, annan teile edasi ühe teate. Nimelt oli meil ühendus Venemaa valitsusega ja sealt teatati, et on alanud sõjaväe ületulek demokraatlike jõudude poolele. Äsja asus 50 soomustransportöörist koosnev väeosa ülemnõukogu hoone kaitsele ja väidetavalt on tulemas teisigi väeosi. See on Venemaa valitsusest saadud informatsioon.
Juhataja
Suur tänu! Kaido Kama. Ma palun tulla kõnetooli.

Eesti Komitee juhatuse pöördumine
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Mul paluti ette lugeda Eesti Komitee juhatuse avaldus:
"1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariik on jätkuvalt Nõukogude okupatsiooni all. Tänane sõjaväeline riigipööre Moskvas muudab selle okupatsiooni veelgi julmemaks. Praeguses keerulises olukorras peame eriti vajalikuks rõhutada, et Eesti Vabariik on de jure tänaseni rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisev riik. 19. augusti sündmused toovad veelgi ilmekamalt esile okupatsiooni tegeliku olemuse. Tsükkel on tagasi pöördumas 1940. aasta sõjaväelise terrori juurde. Ainsana suudab rahvuslikke huve kaitsta ühelt poolt kõigi eestikeelsete jõudude ühine ja täielikult kooskõlastatud tegevus, teiselt poolt maailma demokraatlike riikide jätkuv toetus Eesti Vabariigi vabanemisele okupatsioonist. Toetame kõiki Nõukogude impeeriumi demokraate nende vastupanus diktatuurile. Praegu on tarvis olla iga hetk valmis kõikehõlmavaks kodanikuallumatuseks, üldstreigiks, poliitilise tegevuse jätkamiseks illegaalsetes tingimustes.
Pöördume maailma avalikkuse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poole nõudega lõpetada igasugune majanduslik abi Nõukogude Liidu võimudele, kutsuda Balti riikidesse ÜRO korrakaitseväed. Eesti Vabariik oli ja on, Eesti Vabariik saab taas vabaks!
Eesti Komitee juhatus Tallinnas 19. augustil 1991."
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Reglemendi järgi algaks homne istung kell 10. Kas alustame sel ajal, nüüd juba täna? Juba täna. (Hääled saalist.) Jah. Lepime kokku, et istung on kell 10. Kuid mul on veel mõned selgitused.
"Kungla" rahvas, kui vähegi võimalik, valige täna teine ööbimiskoht. Kuid katsuge hoida ennast siiski raadio kuuldekauguses, niipalju kui see võimalik on. Neid, kes tahavad täna hotelli minna, ootab pool üks Lossi platsil kaks mikrobussi.
Praegu teadaolevatel andmetel peaksid tankikolonnid jõudma Tallinna kella viieks hommikul. (Hääled saalist.)
Te peate olema informeeritud. Kui peaks juhtuma, et raadio kaudu pikema aja jooksul midagi ei teatata, otsige ise sidet. Loodame, et võib-olla läheb seekord kõik siiski veel õnnelikult. Ja puhkame välja nii hästi, kui saame, ning täna hommikul hiljemalt kell 10 saame kokku. Seniks head ööd!

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
46. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
20. august 1991

Eesti Vabariigi 1991. aasta lisaeelarve teine lugemine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Tundub, et kõik on heas meeleolus ja reipad. Istungjärk jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 27.
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja alustame Eesti Vabariigi 1991. aasta lisaeelarve teist lugemist. Üks hetk, kas Arvo Juntil on protseduuri kohta küsimus? Arvo Junti.
A. Junti
Lugupeetud juhataja! Eilsel vanematekogu istungil otsustati ette valmistada dokument seoses läbirääkimistega NSV Liiduga ja meie riikliku seisundi küsimuses. Kas nimetatud dokumenti on ette valmistama hakatud ja kuidas on reageeritud 23 Ülemnõukogu liikme taotlusele asuda välja töötama riiklikku staatust määratlevat dokumenti? Aitäh!
Juhataja
Töö käib. Juhatus arutab täna kell kaks oma istungil seda küsimust ja soovib veenduda nende dokumentide kvaliteetsuses. Seda küsimust arutatakse täna kell 12 ka esimehe nõukogus.
Naaskem päevakorra juurde. Nagu öeldud, alustame 1991. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teist lugemist. Te mäletate, et me leppisime kokku nii, et ka teisel lugemisel toimub põhjalik arutelu ja ma palun kõnetooli rahandusministri hr. Milleri.
R. Miller
Austatud Ülemnõukogu! Pärast esimese lugemise lõppemist saime majanduskomisjoni kaudu kätte osa neid ettepanekuid, mis oli tehtud 1991. aasta lisaeelarve täpsustamise kohta. Töö koos majanduskomisjoniga veel jätkub, et töötada välja nii-öelda ühist seisukohta ja anda hiljem nende kohta juba konkreetsed ettepanekud nii valitsuse poolt ja hiljem ka Ülemnõukogu eelarve- ja majanduskomisjoni poolt. Minul oleks kõik. Ma tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kas meil on ministrile küsimusi? On. Pavel Grigorjev.
P. Grigorjev
Lugupeetud härra minister! Esimesel lugemisel te ütlesite, et otsus ülejääkide äravõtmise kohta linnade eelarvetest oli kooskõlastatud kõigi linnapeade ja volikogudega. Minu ees on dokument, milles Narva linnavalitsus ja linna volikogu teatavad kategoorilises vormis, et nendega ei kooskõlastatud 4 miljoni eraldamist riigieelarvesse. Rääkige sellest täpsemalt! Tänan!
R. Miller
Ma tahan alla kriipsutada: mitte äravõtmine ei ole kooskõlastatud, vaid kooskõlastatud olid nende loodetavad kulud ja tulud ning vahesummad. Jutt oli summadest, aga mitte põhimõttelise küsimuse lahendamise viisist.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et hr. Millerile rohkem küsimusi ei ole. Indrek Toome.
I. Toome
Lugupeetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu! Lugupeetud esimees, juhataja ja kolleegid!
Meile Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1991. aasta lisaeelarve kohta" seaduseelnõu, sellele lisatud 70-leheküljeline seletuskiri ja 13-leheküljeline "Eraldamised Eesti Vabariigi Valitsuse reservfondist 1991. aasta I poolaastal" tekitavad mitmesuguseid mõtteid. Oma mõtteid ma tahangi täna teiega vahetada.
Esiteks. 1991. aasta Eesti Vabariigi eelarve tulude ja kulude poole täitmine. Siin saalis juba kõlas mõte, et formaalselt hinnates on saavutatud kolossaalset edu. Tulude osas on esimesel poolaastal aasta eelarvest täidetud 77,3%. Seega on valitsuse poolt eelmise aasta lõpus kavandatud ja Ülemnõukogu poolt 20. detsembril möödunud aastal kinnitatud arvud ületatud pooleteisekordselt. Kulude osas on plaan täidetud ainult 63,5%.
Mida järeldada? Nähtavasti ei osanud valitsus majanduse arengut 1991. aastaks prognoosida ja meie teiega siin saalis seda prognoosi hinnata. Millest ma seda järeldan? Käibemaks kasvab võrreldes kinnitatud eelarvega 1,56 korda, ettevõtte tulumaks koguni 4,78 korda ja muud maksud ja lõivud 15,3 korda. Teisisõnu, viimase tuluartikli kohta kavandati tolleaegsele tarkusele toetudes saada aasta jooksul 11,1 miljonit rubla, tänasele tarkusele toetudes aga pakutakse välja saada 170 miljonit rubla. Minus usk sellisesse muutuvasse tarkusesse, mis lubab prognoosi 15-kordseid kõikumisi, mõraneb tugevasti. Ma ei mõista neid valitsuse tegelasi, kes eelarve niisugust täitmist kommenteerivad kui tohutu suurt võitu. See ei ole mingi võit, kui majanduse reaalsed näitajad langevad murettekitava kiirusega ja eelarvet täidetakse samal ajal poolteise kuni kahekordselt. See kinnitab, et valitsuses on inimesi, kes usuvad, et nad on avastamas majandus perpetuum mobile’t, mille abil majanduse tulemuslikkus võib kasvada majanduse halvenedes. Täiesti hämmastav!
Teiseks. Eelarve tuludepoole kindlustab maksumaksja, s.t. Eestimaa elanik, Eestimaa töötaja. Analüüsides meile esitatud materjali, kerkib mul hinge kahtlus ja küsimus, kas me ikka oleme täna sügavalt veendunud, et meie endi poolt kinnitatud ettevõtte (tema tulud aga loob samuti Eestimaa elanik ja töötaja) ja üksikisiku maksupoliitika viib meid turumajanduse poole.
Kolmandaks. Mind kui rahva esindajat teeb tõsiselt murelikuks ettevõtte tulumaksu kasv 4,78 korda. Esiteks mitte sellepärast, et ettevõtetelt on liiga palju nende tulusid kärbitud. Võib-olla mõnes ettevõttes see nii ongi. Kuigi mind rahustab teadmine, et samal ajal kasvasid ka tulud 4,78 korda. Mul on tekkinud huvi teada saada, milleks neid tohutuid tulusid kasutatakse, investeerijaid näikse täna kahtlaselt vähe olevat.
Mind teeb täna eriti murelikuks küsimus, kuidas on võimalik üldise tootmise languse juures saada nii suuri kasumeid. Kelle arvel? Vastus saab olla vaid üks. Tarbija arvel. Ja põhjus: valitsus ei saa aru, et midagi on siin põhimõtteliselt viltu. Meie teiega aga ei nõua valitsuse sekkumist olukorra parandamiseks, tarbija kaitseks. Kahju, et meil ei ole tarbija kaitset. See aitab lisaks eelöeldule kaasa anarhia ja marodöörluse süvenemisele majanduselus. Tänases olukorras on see kõige otsesem marodöörlus, kui mingi tööstusettevõte tänu riigi (kes on rahva huvide esindaja) osavõtmatusele saab 30–40% puhastulu. See ei puuduta muidugi põllumajandustootmist, kus niisugust taset tuleks täna pidada igati normaalseks. Ülikasumeid saadakse aga selle tõttu, et on välja töötamata monopolivastased meetmed. Ma ei saa aru, miks seda silmanähtavat abinõu pole siiani ka meie teiega valitsuselt nõudnud. Kuna keegi ei kontrolli sisuliselt hinnakujunduse mehhanismi, rääkimata selle paindlikust reguleerimisest, mis arvestaks tarbija huve, on tootmisettevõtetel kadunud igasugune huvi oma toodangu suurendamise ja kvaliteedi parandamise vastu. Kogu vohav ebamajanduslikkus kaetakse hinnaga ja selle maksab kinni tarbija. Näiteid võib igaüks siin saalis tuua küllaga.
Neljandaks. Kuna tänu meie enda tarkusele või rumalusele selline olukord toimib ja rahad eelarvesse täna ja lähiaegadel siiski laekuvad, tuleb meil pragmaatiliselt mõelda, kuidas kasutada seda raha kõige paremini, kus on eelarvelise toetuse vajadus kõige suurem.
Nagu öeldakse, nippe-näppe peale ei ole otstarbekas raha kulutada, nagu ei ole minu arvates otstarbekas luua paarisajamiljonilist valitsuse reservfondi koos võimalusega seda tunduvalt suurendada. Meie endi rumalusest on Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud: "Anda Eesti Vabariigi Valitsusele õigus kasutada riigieelarve täiendavaks finantseerimiseks kuni 25% summast, mis saadakse eelarves ettenähtud tuludest enam."
Täna peab siin küll kiitma valitsuse tagasihoidlikkust. Vastavalt meie endi poolt vastuvõetud seadusele oleks valitsus võinud silma pilgutamata esimesel poolaastal oma äranägemisel kulutada (lähtudes aastaeelarve proportsionaalsest täitmisest nii tulude kui kulude osas) eelarves fikseeritud 100 miljonile rublale täiendavalt ligi 150 miljonit rubla. Seega kokku 250 miljonit. Kui endistel valitsusjuhtidel oleks omal ajal olnud selline võimalus ja voli jagada omal äranägemisel ligikaudu 1/6 eelarvest, oleks linna- ja maavalitsuste ning muude ametimeeste palveid olnud lihtne lahendada ja pärast nõuda nende toetust enda ettevõtmistele. Mind ei ole veennud ka see 13-leheküljeline materjal, mis näitab, kuhu on läinud valitsuse reservfondi rahad. Eelöelduga seonduvalt teen ettepaneku tühistada Eesti Vabariigi 1991. aasta eelarve seaduse § 4 lõige 2. Allpool näitan, milleks seda raha oleks vaja kulutada.
Lugupeetud kolleegid! Ma toetan lisaeelarves toodud ettepanekut sotsiaalsfääri täiendavaks finantseerimiseks. Hariduse, kultuuri, tervishoiu ning sotsiaalhoolduse ja spordi valdkonna töötajad on seni jäänud üksi oma muredega, ei valitsus ega Ülemnõukogu ole neile tähelepanu ja toetust osutanud. Nende muresid tuleb mõista, nende palka on tarvis tõsta, ei tohi enam kesta niisugune olukord, et selle ala inimeste mure on meile võõras mure. Ma ei tea täpselt nende valdkondade kuluartiklite absoluutsuurust, mis on esitatud sotsiaalsfääri täiendavates finantseerimisettepanekutes. Ma toetun siin majandus- ja sotsiaalkomisjoni analüüsile ja seisukohtadele.
Kahju, et valitsus ei ole näinud vajadust osutada tähelepanu minu arvates väga tähtsale prioriteetsele valdkonnale – põllumajandusele. Põllumajandussaaduste tootmisega seotud probleemide lahendusviisid peavad otseselt kajastuma eelarves. Eesti põllumajanduse saatus ei tee muret ainuüksi põllumeestele, vaid kogu Eestimaa elanikkonnale. Probleem on täna eeskätt selles, mis saab üldse põllumajandustootjast. Ma arvan, et Eestimaal ei ole kellelegi saladus, et meil on süvenemas liha ja lihasaaduste ning piima ja piimasaaduste ületootmine. Külmhooned pidavat olema lihaga üle koormatud, nii väitis hiljaaegu kolleeg Arro. Ja seda olukorras, kus liha ja piima tootmine ning tarbimine on oluliselt vähenenud. Ainuke põhjendus, mis võiks mind veenda ja millega ma nõustun, kui Eestimaa rahvas ütleks: "Kallid riigimehed, valitsusel ja Ülemnõukogul ei ole vaja selle probleemiga tegelda, sest Eestimaa inimestel on kõhud liha- ja piimasaadusi pungil täis, lõpetage ükskord see ülepakkumine!" Kuid olukord on suisa vastupidine. Pensionär, noor perekond, sotsiaalsfääri töötaja unustab varsti kvaliteetse liha- ja piimasaaduse maitse. Piinlik, et valitsus ja Ülemnõukogu ei pea seda enda mureks.
Probleeme on tõepoolest palju. Seoses põllumajandussaaduste ületootmise tendentsiga kerkib küsimus, kuidas ja kuhu toodangut realiseerida. Rahvas ei osta, sest vaatamata palkade ja pensionide mõningasele tõusule on liha-piimasaadused liiga kallid. Prooviks müüa välismaale, saaks valuutat? Seal on samuti ületootmine. Enamik riike peab vajalikuks põllumeest eelarvest doteerida. Viiks Nõukogude Liitu? Meie tänaste kokkuostuhindade puhul ei saa toiduainete müügihinda kuidagi alandada, see eeldab hinnavahe kinnimaksmist eelarvest. Järeldus: pole vaja toota! Aga see tähendab, et põllumees, kes liha ja piima toodab, peab – nagu rahvasuu ütleb – hambad varna riputama, sest temalt on võetud võimalus toodangut müüa ja elatist teenida. Nagu näete, vaatab valitsus sellest Eesti rahva elulisest probleemist rahulikult mööda. Seda võib järeldada sellest, et valitsus esitab Ülemnõukogule sellise prioriteedita lisaeelarve.
Olen mitme eksperdi ja spetsialistiga nõu pidanud. Teen ettepaneku näha lisaeelarves ette vahendid, mis võimaldavad alandada liha ja lihasaaduste riiklikke jaehindu keskmiselt 25%. Seda seisukohta toetab ka meie fraktsioon. Valitsus peab rakendama tõhusaid meetmeid liha ja piima töötlejate ja müügivõrgu põhjendamatute tulude tõkestamiseks, mis tõstavad oluliselt liha ja piimasaaduste jaemüügi hindu. Tänaseks kujunenud ja lähitulevikus kujunevas olukorras ei näe ma muud võimalust, kuidas sellest raskest olukorrast välja tulla.
Peame toetuma enamiku Euroopa riikide praktikale ja põllumajandust riiklikult subsideerima. Meil tuleb anda eelarvest dotatsiooni liha ja piimasaaduste jaehindade reguleerimiseks, et need muutuksid tarbijale vastuvõetavaks. Arvan, et see on põhimõttelise tähtsusega otsus ja vajalik meile kõigile. Ma juba tegin ettepaneku ja arvan, et selle programmi elluviimise üks katteallikas võiks olla ärajäetav valitsuse reservfond. Samuti pean ma täna täiesti lubatavaks seda, kui me üha suureneva inflatsiooni olukorras kinnitaksime lisaeelarve defitsiidiga, nagu seda sellistel juhtudel tihti tehakse. Arvan, et inflatsiooni tingimustes oleks see täiesti normaalne ja ka majanduslikult igati mõttekas.
Selle ettepaneku tegemisega aga lõpetada ei saa. Järgneva suhtes võiks kasutada venekeelset diplomaatiaalast terminit отдельно и особо. Peatun mõne sõnaga "eraldi ja eriliselt" Riigikantseleid puudutaval lisaeelarve osal, mis peaks rahvaesindajaid sügavalt mõtlema panema. Kui ma olen asjast enam-vähem õigesti aru saanud, on valitsusmeelsetel poliitikutel ja ajakirjanikel pinnuks silmas Ülemnõukogu liialt suureks paisutatud kulutused, kaasa arvatud erilise pahameele põhjustanud Ülemnõukogu liikmete palgatõus. Vaatame, mida näitavad arvud ja tegelikkus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimese poolaasta faktilised kulutused kasvasid esialgselt kinnitatuga võrreldes 1,5 korda. Jätke see arv meelde. Ma lähtun siin loogiliselt sellest, et poole aastaga kulutatakse aastaeelarvest pool. Märkimisväärne kasv. Aga võrreldes Riigikantseleiga oleme meie poisikesed. Nende esimese poolaasta kulutused kasvasid kavandatuga võrreldes 2,5 korda. Ei ole kohanud avalikkuses ühtegi sellealast vihjet, rääkimata analüüsist valitsuse kulutuste otstarbekuse kohta.
Ja nüüd ka üks konkreetne näide. Valitsus küsis eelarve kinnitamisel, nagu tagasihoidlikule ja rahva raha kalliks pidavale valitsusele kohane, külaliste vastuvõtu ja teenindamise kuludeks, Eesti Vabariigi delegatsiooni sõitudeks välismaale, auaadresside valmistamiseks ja muudeks kulutusteks aasta peale 295 000 rubla. Summa ei ole sugugi tühine. Seda ei saa kuidagi võrrelda isegi tolle aja eelarvetega, kui oli moes laristada rahva raha ja vara. Mis me täna näeme? Mineviku taunitavad kombed on demokraatia lastehaigusena hakanud tänase valitsuse tegevuses süvenema. Juba esimesel poolaastal ületati kogu aastaks planeeritud summa kolm korda, poolaastaks planeeritu kuus korda. Nagu ma juba ütlesin, kulutati esimesel poolaastal 295 000 rubla asemel 881 000 rubla ehk 34 000 rubla nädalas või ca 5000 rubla päevas. Muide, just nii palju raha eraldatakse igale Ülemnõukogu alatisele komisjonile kogu aastaks. Loobun neid arve kommenteerimast. Asi peaks järelduste tegemiseks niigi kõigile selge olema ja nähtavasti ongi.
Ja lõpetuseks. Ma kutsun kõiki kolleege siin saalis toetama põllumajandustoodete jaehindade reguleerimise ettepanekut, mille ma tegin oma fraktsiooni nimel. Samuti teen ettepaneku rahandusministeeriumile, meie majandus- ja sotsiaalkomisjonile veel kord tõsiselt läbi kaaluda tänased põllumajandussaaduste tootmise ja tarbimisega seonduvad probleemid. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Ma palun, et meie kompuutrimehed paneksid kellaosuti seitsme minuti peale ja ühendaksid selle ka mikrofoniga. Sõnavõtt kõnetoolist kestab seitse minutit. Kalju Koha.
K. Koha
Austatud juhatus ja kolleegid! Kõigepealt palun ma hr. Nugiselt luba, et majanduskomisjon võiks jagada oma kaasettekande kaheks osaks, sest teisel lugemisel võib teha täiendavaid ettepanekuid.
Juhatajа
Üks hetk, ma kohe küsin. Kas see on kaasettekanne või sõnavõtt?
K. Koha
Mul on kohustus teha kaasettekanne. Aga ma pidin panema ennast kirja kartuses, et äkki unustatakse ära.
Juhataja
Tõesti on niimoodi. Kalju Kohal on kaasettekanne. Esitame talle küsimusi, temal aega 10 minutit.
K. Koha
Aga kas pärast täiendavate parandusettepanekute laekumist tohib jätkata kaasettekannet? Majanduskomisjon peab need läbi töötama ja siis uuesti tulema Ülemnõukogu ette.
Juhataja
Jaa, teise lugemise ajal võib veel esitada parandusettepanekuid. Me oleme kokku leppinud niimoodi, et protseduur teisel lugemisel on sarnane normaalprotseduuriga.
K. Koha
Lubage alustada. Lugupeetud kolleegid! Tuletan meelde § 3 1991. aasta eelarve seadusest. Seal on märgitud, et tuleb kindlaks määrata Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve kulude ja tulude proportsioonid. Meie tookordne situatsioon oli ebamäärane ja seetõttu jaotasime tulud ja kulud proportsionaalselt. Paragrahv 2 praeguses arutatavas seaduseelnõus loob vastuolu eelneva seadusega. Tähendab: praegune § 2 "Teha Eesti Vabariigi riigieelarve kuludes järgmised muudatused:" ei ole enam kooskõlas meie endi kehtestatud seadusega. See vastuolu tuleb meil lahendada.
Teine moment. Eelarveseadus määrab, et eelarve peab olema tasakaalus nii tulude kui kulude osas. Siin tekivad järgmised probleemid. Meil on välja pakutud aktsiisimaksu muudatuste seaduse eelnõu, mille rakendamisel me peaksime saama täiendavat tulu lisaeelarve kaudu 62,7 miljonit rubla. Järeldus: me ei saa praegu lisaeelarve seadust põhimõtteliselt arutada, sest me ei ole otsustanud, kas me pakutavad muudatused võtame vastu või ei. Majanduskomisjon teeb ettepaneku katkestada teise lugemise käigus lisaeelarve seaduse arutelu.
Teine moment. Eelarveseadus sätestab, et kohalikud eelarved ja riigieelarve on lahutatud. Kui te nüüd vaatate meie kätte antud seaduseelnõu § 3 teist lõiku, siis selgub, et riigieelarve kulusid võib katta ka kohalikust eelarvest. See on vastuolus eelarveseadusega. Meie ei saa seadustada sellist raha ülekandmist, seda saab teha ainult lepingulises vahekorras. Kokkuvõtteks tuleb meil umbes 192 miljonit rubla tulude defitsiiti. Nii et hr. Toome ettepanek kehtestada defitsiidiga eelarve on sisuliselt juba käes.
Kuid ettepanek kinnitada defitsiidiga eelarve ei ole seadusega kooskõlas.
Majanduskomisjon peab teile teatama, millised ettepanekud on meile saabunud. Tehniliste vahendite puudulikkuse tõttu ei ole võimalik paljundada lisaeelarve seaduse korrigeerimise ettepanekuid. Ajakirjanduskomisjon teeb ettepaneku teha 250 000 rubla ulatuses täiendavaid kulutusi "Sovetskaja Estonija" toimetusele väljaande kulutuste katmiseks. Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon ja hr. Allik on teinud ajakirjanduskomisjoni nimel ettepaneku täiendavalt doteerida riigiettevõtet "Perioodika" 2 miljoni rubla ulatuses. Samas teeb hr. Allik ettepaneku võtta kulutuste poolelt maha 247 000 rubla, mis on määratud linnapeade ja maavanemate palkade katmiseks. See ei ole kooskõlas kohalike omavalitsuste seadusega. Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon teeb ettepaneku doteerida 9 miljoni rublaga õppureid ja pensionäre, et nad saaksid soodsamatel tingimustel osta bussipileteid, sest need on tõesti väga kallid. On ettepanek doteerida kultuuriministeeriumi 1 miljoni rubla ulatuses. Hr. Made teeb ettepaneku lõpetada Turismiameti ja Välisühingute Assotsiatsiooni finantseerimine, mis teeb kokku 128 000 rubla ning likvideerida Sillamäe ja Tallinna elamuehitusvalitsuse kahjumid (kokku 815 000 rubla). Hr. Made teeb ettepaneku anda Eesti Raadiole täiendavalt poolteist miljonit rubla. Ettepanekute autorid soovitavad dotatsioonid ja lisaeraldised katta valitsuse reservist. Hr. Made on teinud veel ettepaneku viia pensioni 270 rublani ülemmäär, kuid ta on jätnud märkimata, kui palju see eelarvest raha nõuab. Hr. Kass teeb ettepaneku eraldada pool miljonit rubla puhastusseadmete ja laboratoorsete komplekside väljaarendamiseks, kuid ta ei määratle täpselt subjekti, kellele see raha anda. Hr. Uluots on teinud ettepaneku eraldada 50 miljonit Eesti Panga põhikirjafondi. Seda ettepanekut on lisaeelarves juba arvestatud. Praegusel hetkel pole rohkem ettepanekuid tulnud. Ma loodan, et hr. Toome ja tema fraktsioon esitab oma ettepanekud kirjalikult.
Majanduskomisjon peab tulema uuesti kokku, et neid ettepanekuid arutada ning püüab tulud ja kulud viia tasakaalu. Majanduskomisjon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada ja vahepeal läbi arutada aktsiisimaksu muudatuste seaduseelnõu, et me saaksime selguse, kas meil tulude pool on kaetud või ei. Aitäh!
Juhataja
Tundub, et on mõned küsimused. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma esitan küsimuse sellepärast Kalju Kohale, sest tema ajas seda asja intensiivselt. Eelmisel poolaastal teatavasti oli Ülemnõukogus juttu, et valitsus eraldas kütte kompenseerimiseks 26 miljonit rubla ja et selle arvel kompenseeritakse tsentraalkatlamajade kütuse kallinemine, sealhulgas majanditele. Kohapeal asja kontrollides selgus, et valitsuse määruses sätestatakse, et kütuse kallinemine kompenseeritakse ainult nendele, kes ei ole majandi töötajad. See tähendab, et majandid peavad ise oma töötajatele selle vahe kompenseerima. Kuid raha selleks eraldatud ei ole. Kuidas see tegelikult peab olema?
K. Koha
Lugupeetud Arro! Kui me tookord võtsime vastu Ülemnõukogu otsuse eraldada 26 miljonit rubla vabadest jääkidest tsentraalkatlamajadest saadava soojuse osaliseks kompenseerimiseks, siis kehtestas valitsus määruse, mis määras gigakalori hinnaks 10 rubla. Kui see piir ületatakse, tuleb lisakulutuse korvamiseks leida muud katteallikad. 26 miljonit rubla pidi põhimõtteliselt korvama tegeliku hinna ja müügihinna vahe. Ja see pidi kehtima Eesti Vabariigi territooriumil kõigi elanike suhtes. Julgen tunnistada, et ka minul endal on selles küsimuses segadus, sest Tartu maakonnas püüdsin jälgi ajada, miks ei täideta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust. Selleks on raha riigieelarves eraldatud, kuid Tartu maakonda see raha ei ole jõudnud. Kohalikud juhid ei julgenud oma raha käiku panna, sest vastav summa on ju riigieelarves eraldatud. Nii et üks probleem ajab teist taga. Mis on selle põhjus, mina ei tea. Selle kohta võiks teha eraldi järelpärimise ja uurida, miks otsust ei ole täidetud. Me peame hakkama uurima, miks meie otsuseid ei täideta.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Kalju Koha! Ma protesteerin selle vastu, kuidas minu ettepanekuid esitati. Minu ettepanek oli tõsta üliõpilaste stipendiumi 70 rubla võrra, praegu on lisaeelarves välja pakutud tõsta 30 rubla võrra.
Teises ettepanekus oli mul öeldud nii: tõsta pensionäride miinimumpension 270 rublani ning jätta ära kompensatsioonid ja lisamaksed. Aitäh!
K. Koha
Hr. Made, ma loen teie ettepaneku täpselt ette ja ma palun siis seda tõlgendada. Teil on nii: tõsta kõrgkoolide ja üliõpilaste stipendiume alates 1. oktoobrist 70 rubla kuus.
T. Made
Jah, tõsta 70 rubla kuus.
K. Koha
Aga mina lugesin sellest välja: maksta kuus 70 rubla stipendiumi. Sõna "võrra" oleks võinud juurde kirjutada.
T. Made
Ei ole siin midagi võrra, see on arusaamise viga.
K. Koha
Siis on selge.
T. Made
Kuid palun ette lugeda ka pensionide kohta käiv.
K. Koha
Määrata pensioni alammääraks alates 1. oktoobrist 270 rubla kuus. Kuid siin ei ole ära näidatud, et tuleb loobuda kompensatsioonide maksmisest.
T. Made
Ettepanek oli minimaalpension 270 rubla kuus ja kogu lugu. Nii oleks pidanud ette kandma. Ma tänan!
J. Rätsep
Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariigi advokatuuri presiidium pöördus majanduskomisjoni poole esimese lugemise lõpul taotlusega suurendada eelarves õigusabile planeeritud summat. Nimelt on käesoleva aasta eelarves planeeritud 520 000 rublast käesolevaks ajaks kulunud üle 400 000 rubla, sest advokatuuril tuli täita erakorralisi ülesandeid seoses konfliktidega kinnipidamiskohtades.
Kas majanduskomisjon võttis vastu selle taotluse? Te ei nimetanud seda ettepanekut nende hulgas, mis käsitlesid parandusettepanekuid.
K. Koha
Jaa, hr. Rätsep, ma vabandan. Ma ei lugenud seda ette, sest see oli ettevalmistatud tekstist kogemata välja jäänud. Kuid ma julgen öelda, et ühegi ettepaneku suhtes ei ole komisjon veel seisukohta võtnud. Me loodame, et saame kogu ettepanekute paketi kätte, alles siis on võimalik kõik asjad lõplikult otsustada.
P. Lutt
Lugupeetav hr. Koha! Nagu te mäletate, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse anda põllumajandusele sotsiaalmaksu soodustust 10%. Kas teie kui majanduskomisjoni esindaja võite öelda, kas on rakendatud selle maksu soodustust? Kui on, siis kui suures summas? Ma tahan veel teada, kuidas see rakendus on riigieelarves kaetud. Aitäh!
K. Koha
Jään teile vastuse võlgu.
Juhataja
Suur tänu, Kalju Koha! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole.
Ma palun katkestamise ettepanek ka mulle kirjalikult anda! See peab olema mul käepärast.
Läbirääkimised jätkuvad. Seitse minutit kõnetoolist. Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud kolleegid! Alustan konkreetse näitega. Meie Ida-Viru maakonna eelarvest tahetakse selle seaduseelnõu alusel võtta poolteist miljonit rubla. Ma ei ole nõus hr. Milleri esitatud kinnituste ja põhjendustega. Me võiksime esitada oma vastuargumendid ja tuua näiteid selle kohta, kuidas valitsuse otsuste või instruktsioonidega on tegelikult vähenenud laekumised meie maakonna eelarvesse. Ent tahaksin juhtida tähelepanu asja eetilisele küljele. Näiteks on meil Sinimäe külanõukogu lülitatud nende regioonide hulka, mis kuuluvad eelisarendamisele. Meil on korduvalt käinud vabariigi kõrged juhid, nende hulgas ka härra Savisaar ja härra Rüütel, ning lubanud eraldada suuri summasid kooli ehitamiseks. Käesoleval aastal on lubatud summast jäänud saamata 200 000 rubla. Või võtame näiteks Avinurme kultuurimaja, millele on ka eraldatud 200 000 rubla. Ent tuleb välja, et see raha võetakse kõigepealt maakonnalt ära ja siis antakse tagasi. Nii satub maakond halba valgusesse, sest ta ei andnud nendele regioonidele raha, valitsus aga on hea, sest tema annab.
Nüüd mõni sõna üldistest probleemidest. Meile on välja jagatud seaduseelnõu riigieelarve kohta. Riigieelarve on ainult üks paljudest rahvamajanduses eksisteerivatest eelarvetest. Riigieelarve, kohalik – kohalike omavalitsusorganite eelarve, ettevõtete eelarved ja lõppude lõpuks meie isiklikud tulud – ka need moodustavad, omamoodi eelarve. Ja põhimõtteliselt peab riik ja meie, selle riigi seadusandjad, olema huvitatud kõigi nende eelarvete omavahelisest reguleerimisest. See on meie kohustus. Ja põhimõtteliselt me nii ka toimisime näiteks möödunud aasta lõpus, kui me põhieelarvet arutasime. Tookord oli majandusministeerium sellele lisanud suure paki dokumente. Praegu pole neid kahjuks lisatud. Aga majanduses on ju meil toimunud muudatusi, ja sugugi mitte paremuse suunas. Meil oleks juba ammu tulnud analüüsida, mis meil ikkagi majanduses ja kõigi nende eelarvetega toimub. Me peame kõik need suhted reguleerima. Aga võib-olla polegi vaja seda teha. Seda me esialgu veel ei tea. Ent praegu on meile esitatud ainult üks kitsas lõik eelarvest. Ja sellestki on eraldatud sotsiaalfond, teedefond, ökoloogiafond. Mida me üldse arutame? Võib-olla hr. Miller selgitab meile, mitu protsenti see moodustab rahvatulust. Tegelikult tehti meile ettepanek arutada ainult seda, kas tõsta mõnede riigiametnike palka või mitte. Kogu majanduse reguleerimine jääb meie vaateväljast kõrvale. Ja kui nüüd rääkida selle riigieelarve põhiolemusest, siis see on inflatsioonieelarve. See on rajatud põhimõttele, et inflatsioon on olemas ja süveneb veelgi. Me näiteks maksustame põllumajandusliku tootmise, et hiljem sellele dotatsiooni anda. Sellest rääkis siin juba hr. Toome. Selle tulemusena suureneb riigi osatähtsus, muutudes tunduvalt suuremaks, kui see oli mõned aastad tagasi. Teiste sõnadega, muidugi on meeldivam anda dotatsioone, kuid selleks on kõigepealt vaja kõik paljaks riisuda. Selles seaduseelnõus ei puuduta valitsus üldsegi seda probleemi, et võib-olla tasub vähendada kulutusi ja isegi laekumisi maksudest. Pole mõtet võtta nii palju makse selleks, et need hiljem jälle tagastada. Selle eelarve eesmärk on ilmselt kiirendada inflatsiooni, kui arvestada eriti seda seaduseelnõu alkoholi aktsiisimaksu tõstmise kohta ja ettepanekut kehtestada ka bensiinile aktsiisimaks. Tahan öelda, et see ei ole mitte ainult valitsuse süü, see on ka meie süü, lugupeetud härrad. Selle poolteise aasta jooksul, mis me oleme Ülemnõukogus töötanud, ei ole mе leidnud aega välja töötada süsteemi, mille alusel põhilisi majandusseadusi vastu võtta. Ilmselt ei huvita see enamikku siinviibijaid. Lihtsam on rääkida mingitest deklaratsioonidest ja parandada üksikuid sõnu nendes kui majandusprobleeme arutada. Me oleme juba paljudest vabariikidest maha jäänud, me oleme ka oma vabariigi eluvajadustest maha jäänud ja üks selle põhjusi on minu arvates see, et eelarve- ja majanduskomisjon, kuhu ka minul on au kuuluda, ei suuda selle töömahuga toime tulla. On juba tehtud ettepanekuid, et see komisjon tuleb jagada kaheks: eelarve-majanduskomisjoniks ning majandusreformi komisjoniks. Kui meil oleks normaalse majandusega stabiilne riik, siis oleks meil vaja teha vaid üksikuid parandusi ja see komisjon tuleks oma tööga toime. Aga meil on turumajandus alles välja kujunemas. Meil on vaja majandusreformi komisjoni, kes ei ootaks, kuni valitsus talle seaduseelnõu esitab, vaid tunnetaks ise vajadust seaduste järele, telliks seadusi ja üldse viiks ellu majandusreformi. Nii nagu seda tehakse Venemaal ja Valgevenes. Muidugi on sellised viivitused meie majanduses ja majandusseaduste vastuvõtmisel seotud ka poliitiliste põhjustega. Minu arvates pikendas näiteks kristlike demokraatide seisukoht poolteise aasta võrra meie liikumist turumehhanismi poole.
Nüüd mõni sõna konkreetselt selle lisaeelarve kohta. Ausalt öeldes olen raskes olukorras. Ühelt poolt mõistan, et tänu sellele eelarvele saab valitsus maksta ja suurendada palku nendele töötajate kategooriatele, kes seda väga vajavad, sotsiaalsfääri töötajaile ja teistele. Teisest küljest saan ma aru, et selline käsitus toob hiljem kahju. See seaduseelnõu toob kahju. Ent praegu on ilmselt vaja palku toeta. Ma arvan, et see kõik seostati teatud mõttes ettekavatsetult, et saadikud ei saaks teisiti hääletada. Mina jään siiski selle seaduseelnõu hääletamisel erapooletuks ja arvan, et kõik peaksid selle küsimuse üle tõsiselt järele mõtlema. Ja lõpuks viimane asi. Meie, Ida-Viru maakonna saadikud, pidasime nõu ja teeme kirjaliku ettepaneku panna hääletusele see küsimus, et meie niigi vaesest eelarvest ökoloogilise katastroofi piirkonnas tahetakse ära võtta poolteist miljonit rubla. Tänan!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahaksin meenutada kolleeg Tiit Made sõnu valitsuse majanduspoliitika kohta. Meil on unikaalne olukord. Majandus käib alla, aga eelarve tulude pool suureneb. See on nonsenss. Me peame kuidagi ära märkima valitsuse kui selle ime autori.
Nüüd mõni sõna lisaeelarvest. Tuleb öelda, et see on rahvavastane eelarve. Suurenevad kulutused juhtivpersonalile, luuakse mittevajalikke struktuure, nagu näiteks Kalaamet, Lennuamet, Veeteede Amet. Rääkimata juba peaministri majandussõprade klubist. Nende peale peame kulutama meie valijate taskust tulevat raha.
Rahva elatustase langeb. Tahan meenutada Eesti Ametiühingute Kesknõukogu otsust, mille kohaselt augusti alguses oli elatusmiinimum 525 rubla. See on elatusmiinimum, millest allpool tekib näljasurma oht. Sel juhul peab 4-liikmelise perekonna kuusissetulek olema 2100 rubla. Kui perekonnas on kaks täiskasvanut ja kaks last, siis peavad mees ja naine kumbki teenima kuus 1000 rubla. Aga kui paljudel perekondadel on selline sissetulek? Ja siis teeb valitsus laia žesti ja lubab lisada pensionäridele veel üle saja rubla. See teeb kokku 260 rubla. Vabandage väga, aga see on kaks korda madalam elatusmiinimumist. Meil on tekkinud olukord, et enamik Eesti rahvast elab allpool vaesuspiiri.
Kui eelarvet tähelepanelikult uurida, siis võib leida võimalusi vähendada valitsuse kulutusi ühtedele või teistele riigi juhtimisstruktuuridele ja tulla toime isegi aktsiisimaksu tõstmata.
Lugupeetud kolleegid, tahan rääkida teile ühest tähelepanekust. Valitsus ei jätnud meile jälle valikuvõimalust. Ta teatas massiteabevahendites, et 1. septembrist tõstetakse õpetajate, arstide ja teiste madalapalgaliste spetsialistide palka. Ja kui me nüüd ei kinnita lisaeelarvet, sest valitsus loobib raha paremale ja vasakule, lähtudes mingitest oma poliitilistest eesmärkidest, siis väidab ta, et Ülemnõukogu sellise sammu tõttu ei saa palku tõsta. Jälle jääb süüdlaseks Ülemnõukogu. On vaja ausalt öelda, et valitsus lubab tõsta palku keskmiselt 75%. Aga hinnad on tõusnud 5–6-kordseks, mõne kauba hind koguni 10-kordseks ja sellises olukorras on niisugune palgatõus nagu almuse andmine kerjusele. Elatustaseme languse eest see inimesi ei päästa.
Selle asemel, et jagada raha sellistele struktuuridele nagu Kalaamet, võiks need summad hoopis üle kanda haiglatele haigete toitlustamise parandamiseks.
Härrad saadikud, lugupeetud kolleegid! Minge tavalisse haiglasse, mitte 4. valitsuse haiglasse, kus paljud teist käivad, ja vaadake, mida haiged seal lõunaks söövad. Tänan!
P. Grigorjev
Tere päevast, lugupeetud saadikud, tere päevast presiidium! Saadikute arvu järgi saalis võib öelda, kui suurt huvi tuntakse poliitiliste küsimuste arutamise vastu, nagu näiteks eile, ja kui palju hoolitakse pensionäride ja laste probleemidest. Ilmselt on raskem meie pensionäride toidulaua ja laste tuleviku eest hoolitseda kui poliitiliste küsimuste puhul sõna võtta.
Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et meie saime selle eelarve kätte viimasel hetkel, pärast seda, kui oli alanud esimene lugemine, ja seepärast oli meil, narvalastel, raske orienteeruda kulude struktuuris. Lisaeelarve süsteem trumpab arvatavasti üle vana režiimi aegsed süsteemid, mille puhul oli kergem ära võtta ja siis istuda ametipostil ning rõhuda jaotusmehhanismile. Muidugi tuleb turumajandusele üleminekul anda tootjaile rohkem õigusi ise raha käsutada, mitte keskusest või siit Toompealt ametkondadele almuseid jagada.
Tahaksin rääkida ka veel Kalaametist. Olen ise kalur ja arvan, et endise Eesti Kalurikolhooside Liidu ja Eesti Kalatööstuse süsteem oleks ise kõigega toime tulnud ilma uue loodava ametkonna tšinovnikute abita. Sedasama võiks ilmselt öelda ka teiste riigiametite kohta, kui asja lähemalt uurida. Mind paneb lihtsalt imestama riigiametite peale tehtavate kulutuste ohjeldamatu kasv. Kes seletaks, kuidas peab toime tulema pensionär, kes saab 115 rubla? Meil Narvas on 20 000 pensionäri jа veel 5200 inimest, kes saavad pensioni 115 rubla.
Lugupeetud härrad, mõelge selle peale, et te määrate pensionäri näljasurma selle 115 rublaga, millele on lisatud almus 70 rubla näol, mis võib-olla saadakse kätte, aga võib-olla ka mitte.
See on väga tõsine asi. Te keeldusite abi andmast Kirde-Eestile kui sotsiaalse ja ökoloogilise katastroofi piirkonnale. Kui linn palub raha ümbersõidutee rajamiseks, siis ministeerium vaikib. See on ainus suur linn vabariigis, kus pole ümbersõiduteed. Vähe sellest, et meid saastavad kaks suurt soojuselektrijaama, meie peale paiskavad oma heitgaasid kõik läbi meie linna itta suunduvad autod. Aga raha tee ehitamiseks ei anta. Koolis ei saa lapsed enam lõunat süüa, sest vanemad ei suuda nende eest tasuda. Linna muresid võiks veel mitu tundi loetleda, ka minu kolleegid on nendest rääkinud.
Tahan kõnelda veel ühest probleemist, mida keegi pole veel puudutanud. Millegipärast ei ole arutatud vabariigi prokuratuuri struktuuridega seonduvat. Vabariigi prokuratuur on liiduline asutus ja tekitab paljudes negatiivset suhtumist, aga ta ju võitleb kuritegevusega meie vabariigis ja teda tuleb ikkagi finantseerida. See on üks ametkondi, mille poolt ma hääletaksin. Praegu toimub prokuratuuri struktuuri tahtlik lagundamine. Prokuröri abi saab vähem palka kui konstaabel. Mis tööst saab juttu olla, kui kaader laiali jookseb. See on küll liiduline prokuratuur, aga ilmselt peaks Ministrite Nõukogu selle asja vastu huvi tundma.
Mul on ka mõned konkreetsed ettepanekud:
1) finantseerida linna ümbersõidutee ehitamist 5 miljoni rublaga aastas;
2) suurendada laste ja pensionäride sotsiaalseks abiks mõeldud kuluartiklit;
3) finantseerida eelarvest Eesti prokuratuuri kuni prokuratuuriseaduse vastuvõtmiseni.
Toetan seisukohta katkestada seaduse lugemine seniks, kuni me pole ära kuulanud, kuidas kasutatakse meie loodud sotsiaalfondi. Arutada enne seda läbi aktsiisimaksu seadus. Toetan ka Ida-Viru maakonna saadiku ettepanekut panna nimelisele hääletusele raha äravõtmine Kirde-Eesti linnade eelarvest. Meil jätkub probleeme, aga samal ajal tullakse selle linna tasku kallale, kes lämbub probleemide kätte, mis seisavad tema elanike ja täitevkomiteede ees. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Tahan alustuseks meenutada akadeemik Mihhail Bronšteini sõnu. Intervjuus "Sovetskaja Estonijale" 10. juulil ütles ta, et meie ajal on ebamoraalne vaesust jutlustada. Ta ütles, et vabast Eestist põgenevad kõik, ka eestlased ise, ja siis ei päästa rahvuskodu idee. Minu arvates on praegu meie ees just selline dokument, mis jutlustab vaesust. Juba esimesel lugemisel ütlesin, et tahaksin siin näha sotsiaalministrit ja sotsiaalhooldusministrit, sest üks tähtsamaid probleeme on praegu mittetöötavate pensionäride ja üliõpilaste, ühesõnaga riskigruppide olukord. Seepärast lubage mul kommenteerida mõningaid meie dokumendi lehekülgi, eelkõige 5. lehekülge, kus on öeldud, et mittetöötavatele pensionäridele on ette nähtud suurendada 1. oktoobrist kompensatsiooni 50 rubla võrra kuus, s.t. 70 rublalt 120 rublale, ning selleks kulutatakse neljandas kvartalis täiendavalt 40 miljonit rubla. Tekib küsimus, miks alates 1. oktoobrist, sest hinnad kruviti üles ju 1. juulist. Pealegi tõsteti riigiametnike ja paljude teiste töötajate palka 1. juulist. Miks siis pensionäridele hakatakse maksma dotatsiooni alles 1. oktoobrist? Seoses sellega tahan teha ettepaneku, et leitaks veel 40 miljonit dotatsioonide suurendamiseks alates 1. juulist. Hoolitsuse üliõpilaste ja keskeriõppeasutuste õpilaste materiaalse olukorra parandamise eest võttis vabatahtlikult enda peale Tiit Made ja ma toetan teda täielikult nii nagu ka meie kavatsust suurendada haridustöötajate töötasu. Tahaks muidugi, et seda ei suurendata mitte 1,75, vaid vähemalt 2 korda (nagu meditsiini- ja kultuuritöötajate puhul). Tekib küsimus, kust võtta need 40 miljonit. Kui meie lisaeelarvet tähelepanelikult uurida, siis ilmselt võiks selle summa leida. Kui me tõstame töötasu, siis peaks see ka midagi tagasi andma. Näiteks suurendame sotsiaalhooldusministeeriumi töötajate palku 154 miljoni rubla ulatuses, aga seni ei maksta pensionäridele veel välja 50 ja 25 rubla suurust pensionilisa, sest töötajad ei jõudvat seda teha. Ma juba rääkisin riigikontrollist – suurendame palgafondi 364 000 rubla võrra, aga mingit tagasiandamit pole. Riigikantselei töötasu suureneb 404 000 rubla ulatuses. On arusaamatu, miks nendest summadest makstakse maavanematele ja vabariikliku alluvusega linnade linnapeadele 205 800 rubla. Arvatavasti peaksid nad palka saama ikka linnade ja maakondade eelarvetest.
Kümnendal leheküljel on 5. punkti all kirjas kulutused külaliste vastuvõtmiseks, Eesti Vabariigi delegatsioonide välissõitudeks, auaadresside valmistamiseks jne. – kokku üle miljoni rubla aastas. Kas te pole märganud, et liiga palju on meie vabariigis ja pealinnas hakanud külalisi käima? See kõik läheb ju midagi maksma. 1 105 000 rubla võrra on suurenenud kulutused valvele. Ent sellest juba räägiti, ma ei taha korrata. Valitsuse reservfondist eraldati üle 745 000 rubla külaliste vastuvõtuks ja teenindamiseks. Kolossaalsed summad lähevad teadusele. Esimesel poolaastal eraldatakse teadusfondile täiendavalt 871 000 rubla, sealhulgas 754 000 instituutidele ja Teaduste Akadeemiale seoses piirituse kallinemisega. See on suur lisasumma. Tuleb kontrollida, kui palju seda piiritust Akadeemias kasutatakse selleks, milleks ta on otseselt ette nähtud. Teise poolaasta lisaeelarves on ette nähtud eraldada peaaegu 9 miljonit rubla nende kulutuste katteks, mis lähevad töötasu tõstmiseks, sealhulgas 3 369 000 rubla ametipalkade suurendamiseks 60 ja 100 rubla võrra.
Lugupeetud kolleegid, ma juba ütlesin, et me kulutame siin lubamatult suuri summasid. Kui arutati 1991. aasta eelarvet, siis ma ütlesin, et on üks artikkel, mille arvelt me võime kokku hoida. Me peame moodustama uue kõrgema atestatsioonikomisjoni ja kontrollima kõiki doktori- ja kandidaadikraade, mis anti stagnaajal. Tuleb välja selgitada, mida iga doktor ja teaduste kandidaat väärt on ja kas me kulutame raha õigesti. Ma ei taha kõiki meie teadlasi hukka mõista, aga arvan, et selles valdkonnas on meil suuri kokkuhoiureserve. Реаmе saama teatud tagasiandami Teaduste Akadeemialt.
"Sovetskaja Estonijas" avaldati ülevaade "Integrali" koosolekust Loksal. Seal ütles koondise "Baltijets" peadirektor Valeri Tšetvergov: "Eesti teadus ei ole praegu valmis andma häid projekte vabariigi tööstusele, oleme seda korduvalt kogenud ..." Selle arvamusega oli päri ka minister Jaak Tamm. Hiljuti tööstus- ja energeetikaministeeriumi ekspertide tehtud uurimus näitas, et teadus ja praktika lähevad meil paraku paljudel juhtudel lahku. Teadlasi nagu ei huvitakski meie majanduse seisukord, see, et pole piisavalt rahvamajandusele vajalikke tooteid. Valeri Tšetvergov andis madala hinnangu eesti spetsialistide loodud kooliarvutile "Juku", mille tema ettevõte kavatseb varsti tootmisest maha võtta.
Kas tasub finantseerida teadust, mis mitte mingisugust kasu ei too?
Minu ettepanekud:
1) leida täiendavalt 40 miljonit rubla dotatsioonide maksmiseks mittetöötavatele pensionäridele alates 1. juulist k.a.;
2) vähendada juhtimiskulutusi kõigis riigiametites ja ministeeriumides 10–15%;
3) mitte võtta Narva eelarvest ära 4 miljonit rubla Eesti Vabariigi teise poolaasta riigieelarve kulutuste katmiseks.
J. Kass
Lugupeetud juhatus, kolleegid! Minu kui rohelise vabariiklase hing valutab meie halveneva elukeskkonna pärast. Selle eest peaks hea seisma keskkonnaministeerium, kellele tänavuses eelarves on planeeritud 4,5 miljonit rubla. Ma palun võtke lahti lisaseletusest lk. 22, kus on välja toodud keskkonnaministeeriumi seitsmepunktiline eelarvepakett. Vaadake hoolega neid punkte ja teil ei jää ühtegi punkti, mis näitaks, et seal konkreetselt tegeldakse saaste likvideerimisega. Kõige suuremad kulutused on ära toodud punktis 2, millele järgnevad halduskulud ja hoonete ehitused. On veel punkt 6, mis siiski viitab, et tegeldakse ka saasteprobleemiga, kuid see kõik on teoreetilisel tasemel.
Milles on siis küsimus? Miks keskkonnaministeerium ei tegele konkreetselt saaste likvideerimisega nii, nagu siseministeerium tegeleb kuritegevuse vastu võitlemisega. Vaadake, asi on nõnda, et juurikas on vastupidi kasvama pandud. Keskkonnaministeerium saab oma kulud saastemaksudest, likvideerides saaste, kaovad ka maksud. Kes on nii hull, et hakkab võitlema oma tuluallika vastu. Ollakse huvitatud probleemi püsimisest, et käia välismaal, uurida, kuidas sellega seal tegeldakse, millised seadmed seal on. Puudub tahe praktilisel tasandil probleemiga tegelda. Sellepärast teen konkreetse ettepaneku lisada keskkonnaministeeriumi eelarvepaketti lisapunkt: puhastusseadmete ja tootmislaboratooriumide väljaarendamiseks anda keskkonnaministeeriumile 1992. aasta teisel poolel 500 000 rubla.
See summa oleks algkapital nendele ettevõtetele, teadlastele ja praktikutele, kes tahavad ja kes on teinud tööd nimetatud komplekside väljaarendamiseks. Pärnus on innovatsioonifirma "Axon", mis praegu baseerub kolhoosidevahelise seavabriku laboratooriumil, kuid tema võimalused on ahtad, seda oleks vaja arendada. Nimetatud firma on pöördunud keskkonnaministeeriumi poole, kuid sealt ei ole abi saadud, sest puudub algkapital. "Axon" on tegelnud ka Tallinna tselluloosikombinaadi heitvete puhastamise probleemidega ja saanud väga häid tulemusi. Kui asi jõudis selleni, et hakata tootma seadmeid, jäi kõik raha taha seisma. On vaja algkapitali. Selle firma tootmisüksus võiks baseeruda puhtalt isemajandamisel, sest ettevõtted tellivad seadmeid. Teaduslikud uuringud võiksid baseeruda riigieelarvel, kuhu laekub raha saastemaksudest. Kuid veelgi parem oleks, kui ka teaduslikke uuringuid tehtaks isemajandamise alusel. Siis kasvaks juurikas õigetpidi.
Lugupeetud rahvasaadikud, te teate, saastamine läheb maksma miljardeid rublasid aastas. Ma palun leidkem see pool miljonit ja uskuge, jää hakkab liikuma! Ma tänan tähelepanu eest!
I. Hallaste
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Lisaeelarve seaduse eelnõu puhul ärritas meie saadikurühma üks summa – nimelt 186 miljonit –, mis on ette nähtud osavõtuks NSV Liidu sotsiaal-majanduslikest projektidest. Seda võib käsitleda liidumaksuna. Rahandusminister, vastates küsimusele liidumaksu kohta, teatas, et tegemist ei ole liidumaksuga, sest varem läks raha otse Nõukogude Liidu eelarvesse ja nemad ise otsustasid, kuhu nad selle raha panevad. Nüüd aga saame meie raha andes ise kaasa rääkida, kuhu see raha läheb. Iseenesest on väga hea mõte paigutada Eesti Vabariigi kapitali Nõukogude Liitu selleks, et seal saaks toota naftat või muid meile vajalikke kaupu. Kuid sellisel juhul peab olema tagatud Eesti Vabariigi omandiõigus nendele objektidele, tagatis peab olema väga konkreetne, kas aktsiate näol või mingil muul viisil. Eraldada 186 miljonit rubla nii, et me ei tea, milliste programmide finantseerimiseks see raha läheb ja mil viisil on tagatud Eesti Vabariigi omandiõigus Nõukogude Liidus ehitatavates või rajatavates objektides, seda me teha ei saa.
Seepärast teen omа fraktsiooni nimel ettepaneku katkestada lisaeelarve arutamine kuni valitsus on esitanud Ülemnõukogule kõigi NSV Liidu sotsiaal-majanduslike programmide loetelu, millest kavatsetakse osa võtta. Loetelu esitamisel näidata igal konkreetsel juhul, kuidas tagatakse Eesti Vabariigi omandiõigus NSV Liidus olevatele objektidele. Kui arutelu katkestamine selles päevakorrapunktis ei ole võimalik mingitel muudel põhjustel või valitsus ei suuda meile esitada sotsiaal-majanduslike programmide loetelu, siis tuleb see kuluartikkel lisaeelarvest välja jätta. Ma juhin tähelepanu sellele, et ka eelarve- ja majanduskomisjon, kes peaks olema informeeritud sellest, mida need üksikud kuluartiklid lisaeelarves tähendavad, ei osanud nende kohta midagi vastata. Nad teatasid, et valitsuselt on küsitud programmide loetelu, kuid siiamaani ei ole vastust esitatud. Palun seda ettepanekut arvestada meie fraktsiooni ametliku ettepanekuna. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, loen läbirääkimised sellel istungil lõppenuks. Lepime kokku, et seda kokkulepet me hääletusele ei pane. Tahan hääletusele раnnа katkestamise küsimuse sellise arvestusega, et pärast katkestamist võiksid läbirääkimised jätkuda. Kas oleme kokku leppinud?
V a h e а е g

Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 37. Kolleegid, ma palun hääletamisele panna ettepaneku, et katkestada teine lugemine ja jätkata seda veel käesoleval istungjärgul. Motiive on katkestamiseks mitmesuguseid.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata seda käesoleval istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse.

Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame päevakorraga ja alustame selle seaduseelnõu teist lugemist, mis käsitleb muudatusi aktsiisimaksu seaduses. Palun kõnetooli hr. Milleri.
R. Miller
Austatud Ülemnõukogu! Ma tahan aktsiisimaksu seaduse muudatuste eelnõu juures juhtida teie tähelepanu veel kord paarile küsimusele.
Esimene aspekt, mis puudutab aktsiisimaksu määrade tõstmist alkohoolsetelt jookidelt. Lisaeelarve arutelu ajal on osa rahvasaadikuid tõstnud üles küsimuse vajadusest alandada liha ja piima ning liha- ning piimasaaduste hindu 25% ulatuses. Valitsus on arvamusel, et liha ja piima ning liha- ja piimasaaduste jaehindu on tõepoolest vaja alandada. Me pakkusime hindade alandamise katteks välja järgmise variandi: kaotada käibemaks ja tõsta aktsiisimaksu alkohoolsetelt jookidelt. See oleks mõistlik katteallikas. Siin avaldati kahtlust, et suureneb puskariajamine. Sellesse ma eriti ei usu. Puskariajamine hakkas meil lokkama, kui praktiliselt keelati alkohoolsete jookide müük.
Teine küsimus puudutab aktsiisimaksumäärade tõstmist vedelkütusele. Juhin teie tähelepanu sellele, millel peatus hr. Vähi. Et Eesti jõuaks maailmariikide hulka, et siia hakkaks tulema kapital, on vaja arendada side- ja transpordisüsteeme. Kui meil ei ole teid, ei tule meile ka oluliselt väliskapitali, see on kõigile selge. Peab ütlema, et käesolevaks aastaks eraldatud summadest, mis oli teede ehitamiseks ette nähtud, on enamus kasutamata. Kriipsutan alla, et aktsiisimaksumäärade suurendamisel eraldatakse täiendavaid vahendeid teede ehitamiseks teedefondi kaudu. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Tundub, et siiski on küsimusi. Tiit Made.
T. Made
Austatud härra spiiker, lugupeetud minister! Kui teede sillutamisest oleneb väliskapitali sissevool, siis on täitsa asjakohane aktsiisimaksu tõsta. Kas rahandusministeeriumil on plaanis ka edaspidi alkoholilt või mõnelt muult kaubalt aktsiisimaksu suurendada? Kas ei ole otstarbekas seda korraga teha? Aitäh!
R. Miller
Head teed on üks eeldus, mis soodustab väliskapitali sissetulekut. Praegu rahandusministeeriumil aktsiisimaksumäärade tõstmise ettepanekuid väljatöötamisel ei ole.
P. Lutt
Lugupeetav hr. Miller! On väga lohutav kuulda, et vähendatakse toiduainete hindu. Tõsine mure tekib maainimese pärast. Te vähendate 10% toiduainete hindu. Aga kui me tõstame bensiini hindu, kas te olete teinud arvestusi, kui palju peavad maainimesed maksma täiendavalt juurde bussipiletitele. Maainimesed käivad oma autodega arsti juures, kauba järel linnas ja igal pool, sest auto on neil tarbevahend. Kui bensiini hind tõuseb, kui palju nad peavad selle eest rohkem maksma? Sellega seoses tõusevad ka põllumajandussaaduste tootmise hinnad, kõik see tuleb majandi rahakotist. See tähendab, et põllumajandustöötaja hakkab senisest veelgi vähem palka saama. Praegu on põllumajandustöötaja palk kaks korda madalam vabariigi tööstustöötaja omast. Kas niisugused arvestused on tehtud? Kui on tehtud, oleks hea, kui te tooksite vastavad andmed ka Ülemnõukogu ette. Kui seda tehtud ei ole, siis võtke minu avaldust kui arupärimist valitsusele, millele loodaks vastust homme-ülehomme. Aitäh!
R. Miller
Bensiini hinnatõusust oli juba juttu. A-76 hind tõuseb 16,5 kopikat ja A-93 17,3 kopikat liitri kohta. Tuleb välja arvestada, mitu tuhat kilomeetrit keegi aastas läbi sõidab, bensiini kulunorm auto kohta on samuti teada. Kui inimene sõidab aastas keskmiselt 10 000 kilomeetrit, siis täiendav kulu on 170 rubla ühe auto kohta. Kõik 12 kuud inimene autodega ei sõida, te sõidab keskmiselt 10 kuud. Ühe kuu kohta tuleb 17 rubla täiendavat kulu bensiini ostmiseks. Põllumajanduses suurenevad kulud käesoleval aastal 4 kuu arvestuses 27 miljoni rubla võrra.
М. Madissoon
Hr. Miller, te olete korduvalt öelnud, et aktsiisimaks bensiinilt ja diiselkütuselt läheb põhimõtteliselt teedefondi kaudu teede parandamiseks jne. Aga kas teile ei tee muret selline probleem, et kütuse aktsiisimaksu tuleb maksta auto, traktori ja kombaini kütuse kilogrammi pealt võrdselt? Taluniku, kolhoosi ja sovhoosi traktor või kombain sõidab tee peal võrdlemisi vähe, ta töötab põllul. Kas siin ei ole tegemist ebaõiglusega? Seda probleemi peaks kuidagi teisiti lahendama. Aitäh!
R. Miller
Seaduseelnõu esimesel lugemisel ma tõstatasin selle probleemi. Meil oleks võimalik aktsiisimaksu osas anda soodustusi majanditele või talunikele. Ilmselt oleks otstarbekas traktorite ja kombainide diiselkütust hoopiski mitte maksustada. Probleem on õige ja aktuaalne, sest põllumajandusmasinad kasutavad teid suhteliselt vähe. Ma arvan, et me arutame seda küsimust veel kord majanduskomisjonis.
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on kaks küsimust härra ministrile. Esiteks. Kui palju peaks valitsus teie arvates edaspidi suurendama kulutusi võitluseks narkomaaniaga ja kust kavatseb valitsus neid summasid võtta? Kas jälle alkoholi aktsiisimaksu pealt? See on jälle ajalooline paralleel USA kuiva seaduse ajastuga. Ja teiseks. Milliseid allikaid näete teie kui majandusteadlane, finantsist ja oma ala spetsialist veel väikese sissetulekuga elanike palkade tõstmiseks peale bensiini ja alkoholi aktsiisimaksu? Kas teie meelest on olemas teisi allikaid? Tänan!
R. Miller
Ma ei ole tervishoiu spetsialist ja sellepärast on mul muidugi raske öelda, kui palju narkomaania vastu võitlemisele praegu vahendeid kulutatakse. Kuid aktsiisimaksumäärade tõstmine alkohoolsetele jookidele narkomaaniat küll ei suurenda. Ma olen teiega, hr. Lebedev, põhimõtteliselt nõus, et alkoholismi vastu on vaja võitlust tugevdada.
Nüüd veel sellest, milliseid allikaid saab kasutada palkade tõstmiseks. Kui te tähelepanelikult jälgisite ettekannet, siis märkasite, et palkade tõstmiseks ei suunata alkohoolsete jookide aktsiisimaksust laekuvaid vahendeid. Palku tõstetakse eelarve tulude laekumise kasvu arvel.
P. Grigorjev
Lugupeetud härra minister! Mulle on mõistetav teie soov saada 40 või 50 miljonit rubla alkoholi hindu tõstes. Aga kas siis tõesti ei oleks saanud suurendada alkohoolsete jookide tootmist ja saada sel teel see rahasumma kokku? Seda enam, et meie pensionäride ostukorv sisaldab ikkagi alkoholi, kas me tahame seda tunnistada või mitte. Ja nüüd me võtame selle jälle nendelt ära. Teine küsimus tekib seoses sellega, et meil kehtib küll riigi monopol viinamüügile, aga ometi ei saa isegi talongiga poest osta seda 20-rublast pudelit, saame hoopis kommerts- või komisjonipoodidest või altkäe. Millal lööb siseministeerium või ministrite nõukogu selles suhtes korra majja? Tänan!
R. Miller
Ma arvan, et esimesele küsimusele andsin ma vastuse esimesel lugemisel, aga ma võin ka korrata. Küsimus on nimelt teravilja puuduses, millest tehakse piiritust. Ja selles seisnebki kogu probleem. Et suurendada viina ja likööride tootmist, on vaja piiritust. Kõik seisab piirituse taga. Seda teab ka Pavel Grigorjev väga hästi. Ta teab ka seda, milline olukord valitseb terves Nõukogude Liidus.
Teie ettepaneku edastan siseministrile, et tugevdada kontrolli kommertskaupluste juures.
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Vahepeal avaldan Ülemnõukogule mõned omapoolsed mõtted.
Kolleegid! Täna oleks sobiv lõpetada esimene istung kell 12. Asjaolud nõuavad seda. Mul on juba teada eelarve- ja majanduskomisjoni arvamus, et seda küsimust palutakse katkestada. Lähtudes meie ajagraafikust, tundub mulle, et see ei osutu reaalselt võimalikuks, sest läbirääkimisi on vaja jätkata. Mul on ettepanek ära kuulata vastused küsimustele. Ma palun, et peale Heldur Petersoni keegi hr. Millerile enam küsimusi ei esita. Meil on kavas veel kaasettekanne eelarve- ja majanduskomisjonilt.
Kuid me oleme ilmselt kõik huvitatud sellest, et enne, kui me vaheajale läheme, kuulaksime ära operatiivse informatsiooni, mis on toimunud meil Nõukogude Liidus ja kogu maailmas. Ette rutates teen ettepaneku, et me koguneksime taas plenaaristungile täna õhtul kell 18.00. Asjaolud nõuavad seda. Viimane küsija on Heldur Peterson.
A. Mölder
Austatud spiiker, austatud ettekandja! Käesoleval aastal teedeehituseks eraldatud rahad on suures osas kasutatud. Minu teada tegeleb transpordiministeeriumi süsteemis teede ehitusega ainult üks ametkond, see tähendab, et tellija ja tööde teostaja on üks ja sarna ametkond. Kas rahandusministeeriumil on oma seisukoht, kuidas niisugune olukord mõjutab rahade kasutamist? Kas transpordiministeerium on riigi eelarvest saadud raha kasutanud alati sihipäraselt?
R. Miller
Tellija ja töö teostaja ühitamise süsteem viidi sisse käesoleval aastal. Nagu ma mäletan, esitati hr. Vähile esimesel lugemisel täpselt sama küsimus ja mul ei ole kommentaariks midagi lisada. Hr. Vähi iseloomustas põhjalikult niisuguse korra positiivseid külgi.
Nüüd teisest probleemist, mis puudutab vahendite sihipärast kasutamist. Varajasematel aastatel, kui rahandusministeeriumil oli oma kontrolli- ja revisjoniaparaat, kontrollis rahandusministeerium ka teede remondi- ja ehitusvalitsust. Sageli avastati juurdekirjutusi. Praegu puuduvad mul andmed riigikontrolli tegevuse kohta. Ma ei tea, kas riigikontrolli töötajad on teedevalitsusi kontrollinud, meile vastavat informatsiooni laekunud ei ole.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Härra minister, mul on teile küsimus. Kas teil on teada, palju meie ühikuterohke autotransport on tühisõidul? Kas aktsiisimaks paneb mõtlema transpordisüsteemi ümberkorraldamisele? Ma olen kindel, et talupidaja ei lähe oma traktoriga seitsme kilomeetri taha viina tooma.
R. Miller
Kui palju autotranspordis on tühisõite, ma kahjuks peast vastata ei oska. Ma arvan, et 1990. aasta andmed saan ma härra Pajule esitada hiljem. Ma kahtlen, kas bensiinihinna tõstmine paneb inimesi paugupealt ümber mõtlema. Minu arvates parandab olukorda privatiseerimine. Kui tekib omanik, siis ta tühisõite tegema ei hakka.
P. Lutt
Lugupeetav hr. Miller! Te ütlesite, et maainimene sõidab aastas ainult 10 000 kilomeetrit, see on bluff, tegelikult läbib ta keskmiselt 30 000 kilomeetrit. Teie analüüsi järgi saame moonutatud pildi. On teada, et bussisõit läheb kallimaks. See tõsiasi teie arvutustes ei peegeldu. Tegelikult peab maainimene taskust välja andma mitte 17 või 25 miljonit rubla, nagu teie kinnitate, vaid kokku 60–70 miljonit rubla. Öelge nüüd, kas maainimesele on kasulik, et toiduainete hinnad langevad 10% ja bensiini aktsiisimaks tõuseb? Aitäh!
R. Miller
Minu arvates ei saa seostada toiduainete hinna langust alkoholi ja kütuse aktsiisimaksu tõstmisega. Ma arvan, et maainimesed tahavad samuti sõita mööda korralikke teid ja mitte lõhkuda oma autosid. See annab teiselt poolt kindlasti kokkuhoidu.
H. Viirelaid
Lugupeetud hr. Miller! On teada, et hinnad on lastud vabaks. Toiduainete hinnad muutuvad pidevalt. Ühel päeval müüakse kaupluses viinereid 12 rubla kilo, järgmisel päeval 24 rubla kilo. Teada on, et "Eesti juustu" hind kõigub 19 rublast 22 rublani. Kes on suuteline kontrollima, kas toiduaineid müüakse kauplustes ilma käibemaksuta? Juhul, kui seadus vastu võetakse, kes tagab liha- ja piimasaaduste müügi ilma käibemaksuta? Kuidas seda kontrollida?
R. Miller
Minu arvates ei ole kauplus huvitatud käibemaksuga kauba müümisest, sest temale ei jää sellest midagi. See kantakse eelarvesse. Kontrolli seaduse täitmise üle peab teostama Maksuamet.
K. Raud
Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru nii, et aktsiisimaksu tõstmine on päevakorras selleks, et suurendada eelarve tulusid. Riigieelarve tulude hulka kuuluvad teatavasti ka kõik need maksud, mida maksavad aktsiaseltsid, kooperatiivid, ühisettevõtted jne. Palun, kas teil on ülevaade, kui palju on Eestimaal neid ettevõtteid, kes ei maksa korrapäraselt riigieelarvesse oma makseid? Kui suur võib olla see mittemakstav summa? Ja mida on teinud valitsus, et neid summasid kätte saada? Aitäh!
R. Miller
Maksuameti andmete põhjal oli meil 1. jaanuari seisuga aktsiaseltse, kooperatiive ja muid ettevõtteid umbes 24 000. 1. jaanuariks oli vähemalt 300 ettevõttel tuludeklaratsioonid esitamata, see on pisut üle 0,1% kõikidest ettevõtetest. Riiklikud ettevõtted peavad 100-protsendiliselt kinni maksedistsipliinist ja esitavad korralikult aruandeid. Maksuvõlglaste hulgas on üksikuid kooperatiive ja väiksemaid aktsiaseltse. Võlasumma ei ole väga suur. Maksuameti peadirektor on siin, võib-olla ta oskab täpsustada, kui suure summaga on tegemist.
Teine probleem on minu arust hoopis teravam. See seisneb tulude varjamises, mille tõttu riigieelarve kaotab maksedistsipliini rikkumistega võrreldes tunduvalt rohkem raha.
Juhataja
Suur tänu! Heldur Peterson küsib viimasena.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja rahandusminister! Ei ole mõtet jätkata Peeter Luti alustatud diskussiooni. Niigi on selge, keda aktsiisimaksu tõstmine mõjutab, kes oma taskust peab maksma. Huvi pärast ma küsin, kas Tallinna linna riiklikud bussiettevõtted saavad dotatsiooni riigieelarvest või linnakassast ja kas aktsiisimaksu tõstmine mõjutab teie arvates ka bussisõidu hinda?
R. Miller
Käesoleval aastal bussiettevõtted – ma mõtlen siin neid ettevõtteid, kes teevad linnasiseseid või linnalähedasi vedusid, – riigilt dotatsiooni ei saa. Neid doteeritakse kohalike omavalitsuste kaudu. Meie andmetel on kohalikud omavalitsused käesolevaks aastaks kavandanud dotatsioone kokku 35 miljoni rubla ulatuses. Tallinnas tahetakse tõsta linnaliini busside piletihinda. Sellest oli mul mõni aeg tagasi juttu hr. Aasmäega. Millal seda tehakse, on täna vara öelda. Kui palju võiks kasvada pileti hind? Seoses aktsiisimaksu määra tõstmisega suureneb Tallinnas ühe reisijakilomeetri maksumus ühe kopika võrra.
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller!
Me kuulame ära ka väga lühikese majanduskomisjoni kaasettekande. Mul on alust arvata, et komisjon teeb ettepaneku arutelu katkestada. Kalju Koha.
K. Koha
Austatud juhatus, kallid kolleegid! Tõepoolest täna arutelu katkeb. Tuletan veel kord meelde aktsiisimaksu seaduse esimest paragrahvi. Aktsiisimaks on kaudne maks, millega kogutakse riigieelarvesse tulusid ja reguleeritakse tarbimist. See on tema põhifunktsioon. Alkohoolsete jookide aktsiisimaksu tõstmise suhtes vastuväiteid ei olnud. Kuid punkt 3, mis puudutab naftasaaduste aktsiisimaksu määra tõstmist, on vastuoluline ja ka komisjonil ei ole ühtset seisukohta. Meile on tulnud kaks ettepanekut. Üks on hr. Madissoonilt. Selles soovitatakse punkt 3 välja jätta ja kütuse aktsiisimaksu määrasid mitte tõsta.
Nii-öelda kompromissvariant on hr. Tammelt. Selles sedastatakse, et riigieelarvest hüvitatakse põllumajandusettevõtetele naftasaaduse aktsiisimaksust tulenevad lisakulud. Ühesõnaga, valitsusel tuleks teiseks lugemiseks esitada vastav metoodika. Seda metoodikat ei ole siiani esitatud. Majanduskomisjon ei ole kompromissettepanekut ühiselt läbi arutanud ja seisukohta vastu võtnud. Seetõttu oleks mõistlik praegu arutelu katkestada, et komisjon saaks seda asja veel arutada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas katkestame?
K. Koha
Katkestame.
Juhataja
Panen hääletusele.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata seda käesoleval istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ei ole, 2 on erapooletud. Arutelu katkestatakse.

R. Vare informatsioon olukorrast Eestis ja maailmas
Juhataja
Kolleegid! Kuulame ära operatiivse informatsiooni selle kohta, mis toimub meil, naabrite juures ja maailmas. Palun kõnetooli hr. Vare!
R. Vare
Lugupeetud hr. spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu! Praegu on toimumas midagi huvitavat: ajalooratast üritatakse tagasi pöörata. Prognoos on selline: viisakalt seda teha ei õnnestu ja seepärast üritatakse seda teha ükskõik mis hinnaga ebaviisakalt. Seejuures viidatakse õigusnormidele. Kuid see, millele viidatakse, ei klapi õigusnormidega ega Nõukogude Liidu ega rahvusvaheliste õigusnormidega. Missugune on praegune seis? Meie andmetel organiseeritakse liidulise alluvusega tehastes telegramme riikliku erakorralise seisukorra komiteele. Neis telegrammides kutsutakse appi. Eraldi rõhutatakse raadio ja televisiooni eriti räpast rolli meie ühtse ja jagamatu riigi lõhkumisel, samuti rõhutatakse vajadust need kanalid kiiremas korras üle võtta. Nagu te teate, käituti nii ka teistes Balti riikides. Kõigepealt võeti ära televisioon ja raadio, seejärel mindi muude asjade kallale. Diplomaatilisi kanaleid pidi on saabunud informatsioon, et Läti Ülemnõukogu on ära võetud. Janajevi komitee otsuste täitmiseks luuakse operatiivgrupp. Selle operatiivgrupi funktsioonidest oskab mõni teie kolleegidest, lugupeetud rahvasaadikud, paremat teavet anda. Ma ei oska rohkem kommenteerida.
Te teate samuti, et eile maandati üks IL-76 Tallinna Lennujaamas, oodati ka teisi, kuid need ei saabunud. Selle lennukiga tulid piirivalvurid. Nimelt tugevdatakse Eestis piirivalvejõudusid. Täiendus toodi kohale just selle lennukiga. On põhjust arvata, et enamik aktsioone pannakse toime mustade barettide abil.
Nüüd praegune seis. Raadios on pidevalt antud informatsiooni Petserist tulnud kolonni kohta. Praegu seisab see Assakul. Kolonn ei ole komplekteeritud ühtlaselt. Väeosa ei teadnud oma täpsemaid funktsioone ja liikus halvasti. Noored komandörid, kes sõitsid kolonni tagumises osas, ei saanud oma ülesannetega hakkama, pinge oli olnud suur, mehed on väga väsinud. Ustaavi järgi on 10 tunni järel ette nähtud puhkus. Ja nii mõnigi masin kaldus kraavi. Niisuguses olukorras on see kolonn väga aeglaselt edasi liikunud. Praeguseks on see jõudnud Tallinna lähistele. Isikkoosseisule on ette valmistatud magamiskohad Matrossovi polgus, et mehed suudaksid enne ööd välja puhata.
Lisaks sellele on laekunud informatsioon, et ka Aegviidu poolt liigub Tallinna suunas kolonn, kus on umbes sadakond masinat, täpset arvu ma ei oska teile praegu öelda, seda kontrollitakse. Selle kolonni eripära on see, et väike osa masinatest on mehitatud, suurem osa on tühjad. Pange seda detaili tähele. Just praegu laekus informatsioon, et üks kolonn on veel liikvele asunud. See liigub mööda Tartu maanteed. Kolonnis on kokku üle 220 masina. Nendest 107 on soomukid, veoautosid on 89, ülejäänud on side- ja staabimasinad jne. Nii et praegu toimub jõudude kontsentratsioon, kriitilise massi tekitamine.
See, et siiani ei ole midagi juhtunud, on tingitud ainult sellest, et kohale ei ole jõudnud need mehed, kes hakkavad asju korraldama. Eelmised üritused on näidanud, et kohalikud ei ole kõige paremad täideviijad, alati on parem, kui need mujalt tuuakse. Selleks on vaja sõjamasinaid, kuid tehnika võib tõrkuda, rivist välja langeda. Aga panna 300 meest lennukisse ja tuua nad kohale, istutada masinatesse, mis on juba üles vuntsitud, paagid täis ja mootorid soojad – see on hoopis teine tubakas. Praegu toimuvad Kadriorus läbirääkimised. Seal on mingi kindralite esindus ja hr. Rüütel peab nendega läbirääkimisi. Tulemuste kohta ei oska ma kahjuks midagi öelda. Kohtumistel nende kolonniga on selgunud, et isikkoosseis ei tea, mis Moskvas üldse toimub, mis õieti on juhtunud. Parimal juhul teab ohvitser, et on selline korraldus või et on moodustatud Janajevi komitee. Isikkoosseisu peetakse alati infonäljas ja infoblokaadis. Isegi "Pravdat" ei loeta, muust rääkimata. Ka meie grupid tegutsevad. Oleme paljundanud mõningaid korraldusi, mis Jeltsin on vastu võtnud. Neid me levitame, et mehed sündmuste tausta kohta selgust saaksid.
Nüüd sellest, mis toimub mujal. Mujal on seis selline: rahvusvaheline hukkamõist on täiesti üksmeelne. Te olete muidugi kursis nende avaldustega ka, mida massikommunikatsioonikanalite kaudu on refereeritud. On selge, et mõneks ajaks satub Nõukogude Liit rahvusvahelisse isolatsiooni, kuid Hiina kogemus näitab, et mitte väga kauaks. Iseloomulik on detail, kuidas Hiina on reageerinud: "See on nende sisemine asi." See tähendab, Nõukogude Liidu sisemine asi.
Nüüd teistest regioonidest. Juba eile õhtul saabus informatsioon selle kohta, mis on toimunud teistes liiduvabariikides. Üllatusi on isegi Kirgiisias. Kuid vähe on teada täpseid andmeid selle kohta, mis toimub kahes suures linnas – Moskvas ja Leningradis. Side on häiritud. Kuid seal on tõepoolest toimunud ka üks tähelepanuväärne sündmus, mille tõlgendamine on siin tekitanud isegi teatud eufooriat. On saanud teatavaks, et Jeltsini käsutuses on kümme tanki. Mitu väeosa Kaug-Ida sõjaväeringkonnast on teatanud oma lojaalsusest Vene Föderatsiooni seaduslikule võimule, analoogiliselt on reageerinud ka Leningradi Siseasjade Valitsus ja nende OMON. See näitab, et pimedaid käsutäitjaid jääb üha vähemaks. Omapärane oli ka konstitutsioonikomitee ehk nn. Aleksejevi komitee seisukoht, mis oli küll sõnastatud ümmarguselt ja pehmelt, kuid tõi siiski välja selle vastuolu, mis ei mahu konstitutsiooni raamesse.
Samuti on teada, et NSV Liidu Ülemnõukogu seadusandluse komitee töötab praegu läbi seda juriidilist problemaatikat, mis on seotud väljakuulutatud erakorralise olukorraga. Ilmselt kutsutakse Ülemnõukogu kokku, kes hakkab seda küsimust arutama. Kui ei ole liiduvabariigi kõrgema võimuorgani palvet või nõusolekut, siis võetakse otsus küll vastu, kuid esitatakse kinnitamiseks Ülemnõukogule. Nii on seaduses sätestatud.
Kuidas hakkab kulgema streik, on praegu väga raske öelda. On teada, et mitu kaevanduspiirkonda ja ka metallurgid on oma valmisolekut kinnitanud. Niisugune on olukord praegu.
Eile täpseid käske ei antud, kuid need võivad saabuda õige pea. Ma arvan, et öötundidel või homme hommikul hakkab ka meil tants pihta. Tõenäolisemaks rünnakuobjektiks saavad – selle kohta on ka andmeid – teletorn ja raadiomaja. Kuidas asi edasi kulgema hakkab, ma ei tea. Kuid ma oletan, et elu ise paneb kõik paika. Vaadake, küsimus on selles, et Jeltsin on oma kahe ukaasiga, õigemini kolme ukaasiga asetanud selle mässu juhid nurka aetud looma väljapääsmatusse olukorda. Seda peab arvestama. Kui ei ole enam kuhugi taganeda, tuleb mitte ainult hambaid näidata, vaid ka hammustada. Siis enam ei mõelda. Venemaal arenevad sündmused tormiliselt. Ka kõige parema tahtmise puhul ei saa seda rahvusküsimuseks taandada, kuigi seda üritatakse teha. Tagajärjed on siiski ettearvamatud. Lähimad tunnid peaksid näitama, kuidas areng kulgeb.
Mul on teile üks ettepanek, mis ei ole ametliku iseloomuga. Kas me ei peaks erakorralist olukorda arvestades kaaluma küsimusi, kuidas panna operatiivselt funktsioneerima kohalikud võimuorganid. Täna on võimuorganite juhid koos ja pärastlõunal hakkame nendega arutama, kuidas seda teha. Mul on teile, lugupeetud saadikud, palve, et ka teie need asjad läbi mõtleksite. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tegemist ei olnud ettekande, vaid informatsiooniga. Eelnevalt on kokku lepitud, et esitada võib ainult ühe küsimuse ja see küsimus on Vladimir Lebedevilt.
V. Lebedev
Härra riigiminister! Esiteks tänan härra spiikrit, meil oli tõepoolest kokkulepe.
Vestlesime praegu koos kolleeg Jüri Liimi ja mõnede teiste saadikutega noormeestega Nõmme politseist. Muide, mis puutub rahvusküsimusse, siis nende hulgas on ka vene rahvusest noormehi. Ma räägin nendest noormeestest, kes siin automaatidega ringi käivad.
Neil oli pretensioone selles suhtes, et nad toodi siia laetud relvadega, aga nad ei tea, mis on nende ülesanne. Neid pole instrueeritud, kuidas ühel või teisel juhul toimida. Need on relvastatud inimesed. Miks pole siin siseministrit või ohvitseri siseministeeriumist, kes neid juhiks. Ma rõhutan veel kord, et need on relvastatud inimesed. Ja need 20 inimest peavad seisma dessantründebrigaadi vastu! Tänan!
R. Vare
Tänan hr. Lebedevi selle eest, et ta väga kujukalt kirjeldas, mida tähendab keskvõimu vastu välja astuda. Ma võtan selle pretensiooni teadmiseks.
Juhataja
Nagu kokku lepitud, küsimusi rohkem ei esitata. Johannes Kass, midagi ei ole teha.
Aitäh, hr. Vare!
Kolleegid, minul on mõned teadaanded. Kõigepealt juhtus selline asi, et tänases "Päevalehes" on vigaselt avaldatud eile vastuvõetud dokument. Kuna "Päevaleht" on kasutanud poolikult redigeeritud materjale, siis avaldatakse homses lehes õiendus.
Kolleegid, praegu peaks juba käima esimehe nõukogu istung. Kell kaks on juhatus oma ruumis, kell neli toimub delegatsiooni koosolek. Olukord on niisugune, nagu ta on. Ma palun võimaluse piirides saadikutel Toompea lossist mitte lahkuda! Lepime kokku nii, et koguneme kell kuus täna õhtul. Kell kuus toimub plenaaristung. Seniks nägemist!