Eestis alustab ainulaadne kümne küla raadiojaam
Kogukonnaraadio ellukutsuja filmimees Artur Talvik leiab, et raadiojaam on kogukonda tugevdav element. „Meil on kümme küla ja raadiojaam oleks kuulatav kogu Juminda poolsaarel,“ kõneles ta umbes 500 püsielanikuga auditooriumist.
„Mõte on sellest, et kui sa jõuad autoga mööda teed Jumindale, siis on tee ääres märk, mis suunab sind seda raadiojaama kuulama,“ rääkis Talvik Delfile ja selgitas, et kuna Jumindal on palju suvitajaid ja nende sõpru, siis kogukond tahaks, et nad tunneksid ja teaksid, mis ümbruskonnas toimub.
„Kogukonnast ja piirkonnast rääkivad saated aitavad neil sulanduda,“ usub Talvik, kelle sõnul võib suvitajaid jagada nendeks, keda ei huvita külaelu ja nendeks, kes juba pea-aegu aastaringi käivad kohal ja osalevad ühistegemistes. „Võib-olla sellise raadioga saab seda barjääri vähendada,“ lausus ta.
Raadiot teevad vabatahtlikud
Talviku sõnul on see vabatahtlikkuse printsiibil toimiv raadio, mille toimetus hakkab rändama külast külasse, et katta kogu raadiotegevuseks planeeritud suveperiood. „Pooltes küladest on meil aktivistid olemas, aga teistest küladest me veel otsime. Kui me oma programmi alustame, siis on meil eesmärk saada ka tegijaid juurde.“
Muinastulede öö raames toimub 27. augustil Tapurla külas ka saate avalik salvestus ja avatud on vaba mikrofon, kus sõber saab kuulata, kuidas teine sõber saadet teeb. „See ei ole ühemehe sõu, vaid ühistegemise rõõm.“
Kuna tegutsetakse vabatahtlikkuse printsiibil, siis on ka püsikulud väikesed — autoritasud ja elektriarved, tõi ta näiteks. Kõige suurem kulu on raadiosaatja. „Meil on üks saatja olemas ja hetkel mingi baastehnika, aga see ei kata kogu poolsaart. Me üritame annetuste ja projektirahadega saada tugevama saatja.“
Talvikule teadaolevalt on Jumindal alustav kogukonnaraadio esimene omataoline Eestis. Samas on see Ameerikas väga popp, mida on ka filmidest näha olnud, kus mõne linnaosa inimene teeb oma raadiot.
Seadus ei toeta mikroettevõtlust
Tema sõnul on aga väikese raadiojaama avamine tehtud väga keeruliseks. „See on Eestis kurblooline, et kui sa tahad ka väikest asja teha, siis lüüakse kõiki ühe kapaga ja tingimused on kõigile samad,“ rääkis Talvik viidates ringhäälinguseaduses esitatud tingimustele. „Lootsin poole kiiremat lahendust — hakkasime kevadel asju ajama ja nüüd siis saabus otsus.“
„Raadio ametlikuks viimine on keeruline. Ametnikud on iseenesest väga vastutulelikud, lihtsalt protsess on väga pikk ja aeganõudev, sest seadusandja kirjutab selliseid seadusi kokku, mis ei arvesta mikrotasandil ettevõtlusega.
Kui sa teed midagi väga lokaalset, siis sellele ei saa panna samu nõudeid, mis suurtele tegemistele. Seadusandja ei taju tegelikult seda vahet, mis on maakonnaraadio ja mis on kogukonnaraadio,“ ütles ta ja kirjeldas tegevuse alustamiseks vajaliku ringhäälinguloa saamist, mis puudutab mitut instantsi — formaalselt peab lainepikkuse saama tehnilise järelevalve ametist, siis kultuuriministrilt käskkirja konkursi korraldamise kohta.
„Suurtele raadiojaamadele on need elementaarsed nõuded, aga sellisele väiksele absurdsed,“ leidis Talvik, kelle sõnul võiks lihtsalt avalduse alusel loa saada. „See on asi, mida peaks kindlasti ümber mõtlema. Selliste väikeste asjade tegemine võiks palju lihtsam olla ja see ei puuduta ainult raadio tegemist, vaid ka palju muud, kasvõi turismiettevõtlust. Selle tõttu nõrgestatakse kogukonda ja jääb ära palju toredaid tegemisi.“
Näiteks näeb seadus ette, et raadio peab olema eetris vähemalt 12 tundi ööpäevas ja programm sisaldama vähemalt viiendiku kohalikke uudiseid. „Mõõdulindiga ei saa ju mõõta, kas 20 protsenti oli kohalikke uudiseid või ei olnud.“ Ka ei ole tema sõnul sellist hirmu, et uus kogukonnaraadio kogu riigi teise usku pööraks.
