„Ka enne on ministeeriumi ja tema valitsemisalas olnud intsidente, kus on olnud võimalik võõraste tungimine teoreetiliselt valvatavale territooriumile,“ sõnas Anvelt BNS-ile. „Hea näide on kui Jõhvi sõjaväeosas seisti pronksiööde ajal silmitsi olukorraga, kus territoorium oli üldse kaitsmata ja ükskõik kes võis sinna sisse jalutada.“

Palve peale tuua veel mõni näide, ütles Anvelt, et rohkem näiteid ta tuua ei tahaks, piisab ühestki. „Palju on neid asju veel kaitseväes olnud, mõningaist neist rääkida ei saa. Eks kaitsevägi teab ise oma julgeolekuküsimusi,“ sõnas ta.

Kaitseministeerium peab Anvelti sõnul sellistest juhtumitest õppust võtma ning kaitseväe julgeolekut ei tohi tõsta priortiteetide tagaotsa. „Pärast aprillisündmusi hakkas asi muutuma ja sellele hakati rõhku panema. Aga alles selle aasta suvel kinnitati ühtne kaitseväe julgeoleku eeskiri, mis enne oli erinevates dokumentides laiali,“ ütles Anvelt.