Rektorid: Probleem on olemas
“Variante, kuidas ebavõrdsust leevendada, on palju: riiklik suunamine nagu vene ajal, rahaline suunamine, nagu Atonen soovitab, haridusosakute süsteemi kehtestamine või riikliku tellimuse lõpetamine ja selle raha jagamine tudengite vahel, et nad saaksid õppemaksu maksta,” rääkis Heidmets.
Atoneni idee enda kohta ei osanud Heidmets öelda, kas see on hea või halb. “Aga mulle tundub, et praegu on see piisavalt läbi mõtlemata,” lisas ta. “See on probleem, mida ei saa lahendada ajakirjanduses diskuteerimisega. See nõuab igakülgset läbiarutamist.”
Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul saab ta aru mõtteviisist, mis on Atoneni ettepaneku alus. “Probleem on objektiivselt olemas,” nentis rektor. “Avaliku sektori töötajate — arstide, õpetajate, teadlaste ja õppejõudude palk pole kaugeltki konkurentsivõimeline.”
Samas avaldas ta kartust, et Atoneni pakutud regulatsiooni sätestamine on tõenäoliselt kas võimatu või nii poliitiliselt kui ka tehniliselt raskesti teostatav.
Aaviksoo lisas, et selle lahendamisele on kogu maailmas lähenetud teistmoodi. “Mulle ei ole teada ühtegi arenenud riiki, kus oleks kehtestatud sundsuunamine,” ütles ta.
Rektori andmeil on mitmes riigis lahendatud probleem nii, et riik maksab riigiasutuses töötajale teatud perioodi eest kinni õppelaenu, mida töötaja on võtnud õppemaksu maksmiseks.
Aaviksoo sõnul püüti Atoneni välja pakutud suunamist kehtestada ka tema ministriks oleku ajal aastatel 1995-1996. “Ma leidsin, et see pole poliitiliselt mõttekas ja tehniliselt võimalik,” sõnas ta.
Heidmets lisas, et küsimus tasuta ja tasulise hariduse suhtes võiks saada Eesti seni veel olematu haridusstrateegia sisuks ning ta loodab, et uus haridusminister hakkab teemat hoolega käsitlema.
