“Mu keha on haige, kuid ma pole loll ja vastutan oma tegude eest ise,” rääkis hingepõhjani solvunud Paal Pärnu Postimehele.

Kui pangaametnik soostus talle raha lõpuks väljastama üksnes siis, kui ta dokumendile allkirja sirgeldab, siis telefonimehele ei piisanud sellestki. “Ta nõudis, et minuga sõlmitavale lepingule peab alla kirjutama hooldaja,” sõnas Paal.

Paal kirjeldas, kuidas kümneaastane tütar Liisa hoidis pangas tema kätt, et ta saaks rahapaberile alla kirjutada. “Mingi sirgeldus sinna sai, kuid allkiri küll mitte,” muigas Paal. Ta meelest on enam kui naljakas, et ta raha siiski sai, sest sirgeldus paberil ei pruugi kaugeltki sarnaneda tema allkirjanäidisega pangadokumentidel.

Kui Marika jaanuaris uue passi ja ID-kaardi sai, ei osanud isa aimatagi, et rukkililleallkirjaga võib jama tulla. “Vaata passis pilti ja inimesele otsa ning saab ju selgeks, et tegu pole petturiga,” kurjustas mees.

Tagantjärele on isa mõistnud, et küllap nägi müüja eripärast allkirja passis esimest korda ega teadnud, mis see tähendab.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Heikki Kirotari sõnutsi kantakse Eesti kodaniku passi kolmanda lehekülje andmeväljale “Kasutaja allkiri” rukkilille stiliseeritud kujutis kolmel juhul: kui passi kasutaja on alla 15aastane, kui isik on piiratud teovõimega või allkirjavõimetu.

Kirotari selgitust mööda on Marika Paalile väljastatud tänavu 28. jaanuaril Eesti kodaniku pass. Paal on taotlusele lisanud puuet tõendava dokumendi, mis näitab, et ta ei saa füüsilise puude tõttu allkirja kirjutada. Rukkililled passis tõendavad Paali allkirja-, mitte teovõimetust.

“Paali pass on kehtiv isikut tõendav dokument ja passipilti nähes on ju visuaalselt võimalik tuvastada isikusamasus,” lausus Kirotar.