Tornaado tekitas Rakveres purustusi 110 majale
"Need summad käivad ainult kannatada saanud hoonete kohta. Linnavalitsus ei ole veel hakanud arvestama kahjusid, mis tekkisid elektriliinide, tänavavalgustuse ja haljastuse hävimisest. Sellele lisanduvad veel kulud koristus- ja heakorratöödeks," sõnas Vassiljev.
Tornaado liikus laupäeva ennelõunal üle Rakvere linna suunaga kagust loodesse. Enamik keeristormi purustatud hoonetest olid eramajad. Vassiljevi andmetel on tormis purustatud majadest kindlustatud vaid mõned üksikud.
Keeristormis sai kannatada ka hulgaliselt rakverelaste autosid, kuid esmaspäevaks ei ole veel selgunud täpne kannatada saanud autode arv.
"Tornaado hävitas linna servas asuva garaažikooperatiivi, kuid seal oli loodusõnnetuse ajal vaid paar autot. Samas oli ka linnatänavatel näha purustatud klaasidega ja mõlkis autosid," rääkis Vassiljev.
Laupäeva pärastlõunal üle Rakvere linna liikunud keeristorm tappis Tuule 10 maja juures ühe inimese. Torm lennutas puupalgi läbi seisva mikrobussi akna otse rindu 49-aastasele Viktorile, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Vigastada sai ka 53-aastane Tatjana, kes sai pihta vineeritükiga ja talle anti esmaabi.
Rakverest liikus keeristorm edasi Aasperesse ja purustas neli maja.
Rakvere linnavalitsus hakkas esmaspäeval linnakodanikelt vastu võtma avaldusi tornaado tekitatud kahjude kohta, et välja arvestada täpne kahjusumma. Linnavalitsus kavatseb keeristormist tekitatud kahjude hüvitamiseks pöörduda valitsuse poole.
Valitsuse pressinõunik Priit Põiklik ütles BNS-ile, et kui taotlus tormikahjude hüvitamiseks valitsusse laekub, siis seda arutatakse, kuid täies mahus seda tõenäoliselt ei rahuldata.
Raha tormikahjude hüvitamiseks peaks tulema valitsuse reservfondist. Sel aastal on valitsuse reservfondi suuruseks 42,8 miljonit krooni, millest 17,6 miljonit on jagatud ning 25 miljonit veel jagamata.
"Pärast taotluse laekumist peavad rahandusministeerium ja siseministeerium üle kontrollima taotluse põhjendatuse ning seejärel langetab valitsus otsuse," sõnas Põiklik.
Tema sõnul tuleb tormikahjude hüvitamine ära jagada Rakvere linnavalitsuse, Lääne-Viru maavalitsuse ning valitsuse vahel.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi vanemteadur Ain Kallis ütles BNS-ile, et aastas registreeritakse Eestis keskmiselt üks-kaks keeristormi.
Samas registreeriti Kallise sõnul tänavusega sarnaste ilmastikuoludega 1998. aastal Eestis üle 20 keeristormi.
Üle-eelmise suve trombirohkuse põhjustas niiskuse, veeauru, küllaldase õhusooja ja äikese koosmõju.
Tavaliselt ei ole trombid linnadesse sattunud ja seetõttu on ka keeristormi tekitatud kahjud olnud suhteliselt väikesed, lausus Kallis.
Laupäeval Rakveres möllanud keeristorm oli sel aastal Eestis esimene, ütles Kallis.
"Sellise jõuga trombe nagu möödunud laupäeval Rakveres, tuleb ette üks kord viie kuni kümne aasta jooksul," ütles Kallis.
Viimaste kümnendite üks tugevamaid keeristorme oli Kallise sõnul 1984. aasta 9. oktoobril Tallinna lähedal Laagris. Viimaste aastate suurema trombina meenutas Kallis 1997. aasta 13. augustil Võrumaal maju purustanud ja metsa laastanud keeristormi.
200 aasta jooksul Eestis registreeritud keeristormidest ohvriterohkeim oli Kallise sõnul 1872. aastal toonast Liivimaad läbinud, Läti aladelt alanud ning Võruni jõudnud keeristorm, mille teel hukkus seitse inimest.
Kallise sõnul on keeristormidega kaasnenud inimohvrid Eestis siiski haruldased.
Rohkem ohustatud ala on Kallise sõnul "trombide allee", mis ulatub Lätimaalt üle Põlva- ja Tartumaa kuni Peipsi järve loodenurgani.
