Senat kiitis leppe heaks ilma parandusteta, hoolimata demokraatide kaebustest, et kokkulepe vähendada kummagi riigi stardipositsioonidele paigutatud tuumarelvastust kümne aastaga kahe kolmandiku võrra ja viia mahavõetud raketid ladudesse on lünki täis ning sellega saavutatakse vähe.

Paljud senaatorid toetasid lepet kui sammu kahe riigi külma sõja järgsete suhete tugevdamisel. Valge Maja loodab ka, et see aitab veenda Moskvat loobuma oma kavatsusest panna veto uuele ÜRO resolutsioonile, mis volitaks sõjategevust Iraagi vastu.

Vabariiklaste sõnul võib sellest abi olla ka kahe riigi koostöös tuumapingete leevendamisel Põhja-Koreaga.

Vene riigiduuma peaks leppe samuti lähinädalatel heaks kiitma. USA esindajatekoja heakskiitu leping ei vaja.

Leppe kohaselt vähendatakse USA ja Venemaa positsioonidel asuvate tuumarelvade arvu praeguselt umbes 6000-lt 2000-1700 raketini. Lepe ei nõua lõhkepeade hävitamist, vaid lubab need ladudesse paigutada.

Demokraatide sõnul puuduvad leppes nõudmised kärbete kontrollimiseks ning relvade järkjärgulise vähendamise ajakavad.

Bush on aga öelnud, et Venemaa ja USA pole enam vaenlased ja seetõttu pole vaja rangete kontrollimehhanismidega leppeid.