Endine Prantsuse president Valery Giscard D’Estaing ütles, et mustandis on selgelt ja arusaadavas keeles määratletud lähiaastatel ligi 30-liikmeliseks kasvava EL-i väärtused, sihid ja võim.

“Me oleme võtnud endale eesmärgiks, et kodanikud saaksid Liidu põhiomadustest kohe aru — milleks see on loodud, mida teeb ja mida kavatseb saavutada,” ütles Giscard D’Estaing EL-i tulevikukonvendi plenaaristungil.

Neljapäeval avaldatud 16 esimest paragrahvi räägivad riikide ja rahvaste Liidust, mis on tulnud kokku, et kooskõlastada oma poliitikat ja koondada “ühist õiguspädevust föderaalsel viisil”.

Sõna “föderaalne” ajas tagajalgadele euroskeptikud, eriti Suurbritannias, kelle arvates see kuulutab kadu rahvusriigile. Tegelikkuses kirjeldab see termin praegust olukorda, kus EL-i seadused on mitmes valdkonnas riigi seadustest ülimuslikud.

Mustandtekstis tehakse selgeks, et EL võib tegutseda vaid valdkondades, kus talle on põhiseadusega võim antud. Sellisteks valdkondadeks on praegu inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamine, tolli- ja kaubanduspoliitika ning 12 riigist koosneva eurotsooni rahapoliitika.

EL jagab õiguspädevust liikmesriikidega mitmes muus valdkonnas, sealhulgas põllumajanduses, energeetikas, sotsiaalpoliitikas, tervishoiu-, justiits- ja siseasjades, lisatakse põhiseaduse projektis.

Aladel nagu tööstuspoliitika, tööhõive, haridus, sport ja kultuur on EL-il kõigest toetav ja täiendav roll, põhiline sõnaõigus jääb liikmesriigile.

Kodakondsuse paragrahvis öeldakse, et EL-i kodanikud on ühtaegu Liidu ja oma riigi kodanikud, neil on õigus osaleda Euroopa Parlamendi ja elukohamaa valimistel.

Taani euroskeptiku, europarlamendi liikme Jens-Peter Bonde meelest on loodavas põhiseaduses mindud liiga kaugele. “See on ühesuunaline tänav EL-i riiki. See tee viib meid sügavamasse integratsiooni kui Ameerika Ühendriigid,” kuulutas ta.

“Baierlastel on liitkodakondsus (Baieri liidumaa ja Saksamaa oma), aga ülimuslik on ikka föderaalne, Saksa kodakondsus,” lisas ta.

Tulevikukonventi kuuluv Briti konservatiiv David Heathcote-Amery on samal arvamusel. “See (tekst) loob veelgi ebademokraatlikuma EL-i, täis poliitikuid ja veelgi kaugemal tavavalijaist,” ütles ta.

Tulevikukonvendi liikmeil on 17. veebruarini aega konvendi presiidiumi koostatud teksti kommenteerida ja muudatusettepanekuid teha. Paljud on juba kurtnud, et aeg on liiga lühike.

Põhiseaduse tervikteksti mustand tuleb esitada EL-i liikmesriikidele juuni lõpuks, lõppsõna ütlevadki nemad.