Liikluseeskirjad kehtivad ka rulluisutajatele!

Vältimaks nii iseenda kui ka kaasliiklejate ohtu seadmist, peab iga liikluses osaleja tundma liikluseeskirju. Nii on ka rulluisutaja, olgu ta pühapäevasõitja või elukutseline, kohustatud tundma neid reegleid, mis on talle liikluseeskirjaga sätestatud.

Liiklusseaduse kohaselt on rulluisutaja liikluses samaväärne jalakäijaga, seega vaid mõnede mööndustega kehtivad talle samad liiklusreeglid, mis kõige kaitsetumale liiklejale. Sellest tulenevalt on rulluisutaja sarnaselt jalakäijaga kohustatud liiklema kõnniteel. Seetõttu peab rulluisutaja olema eriti tähelepanelik ja hoolas, et mitte oma sõidumaneeri või –kiirusega ohustada jalakäijateteel kõndijaid.

Linnapildis võib tihti märgata rulluisutajaid liiklemas ka rattateedel. Olgugi, et see võib uisutajale tunduda mugavama variandina, sest rattateel saab sõidukiirust suurendada jalakäijaid ohustamata ning neile ebamugavusi valmistamata, võib rulluisutajate jalgrattateedel liiklemine karuteene teha jalgratturitele. Just seetõttu võivad rulluisutajad liiklusseaduse kohaselt jalgrattateedel sõita vaid erandkorras – siis, kui liiklus seda võimaldab ja ainult kergliikluse korral.

Rulluisutajatel pole lubatud liigelda ka sõiduteel. Kui jalakäijatele sellekohaseid otseselt keelavaid reegleid ei ole, siis rulluisutajatele on liiklusseaduse kohaselt autoteel sõitmine keelatud – see on ääretult ohtlik nii rullratastega liiklejale kui ka autojuhtidele. Eeskujulik rullrataste omanik peab olema tähelepanelik ka sõiduteed ületades – oluline on hoida oma kiirust samaväärsena jalakäija omaga. Nii ei sea ta ohtu ei ennast, jalakäijaid ega jalgrattureid.

Enda maksimaalseks kaitsmiseks ja ohutu liiklemise tagamiseks on lisaks liikluseeskirjade tundmisele vajalik ka korrektse rulluisuvarustuse olemasolu. Rulluisutaja täisvarustusse peavad kuuluma lisaks rulluiskudele ka kaitsmed: küünarnuki-, randme-, põlvekaitsmed. Kaitsmaks kõige liikuvamaid ning õrnemaid liigeseid, on oluline, et nad oleksid hästi paigal ja mugavad, tekitamata uisutamise ajal ebamugavust. Lisaks eelpool mainitule peab rulluisutaja peavigastuste vältimiseks kandma ka kiivrit.

Eeskujulik uisusõber teab, et ta kohustatud kandma spetsiaalselt rulluisutajate jaoks mõeldud kiivrit. Erinevalt jalgrattakiivrist katab ja kaitseb spetsiaalne rulluisutaja kiiver pead rohkem. Ohutuks sõitmiseks on vajalik ka kindlalt jalas püsivate saabaste olemasolu, lisaks sellele peavad algajad uisusõbrad arvestama, et nad ei ostaks endale liiga kiirete ratastega uiske.

Kõige aktiivsem periood lastega liiklusõnnetuste toimumiseks on juba alates suve hakust – maikuust, mil soojad ja päikesepaistelised ilmad meelitavad noori oma vaba aega väljas veetma. Aktiivsem periood liiklusõnnetuste tekkeks kestab augustikuu lõpuni. Suvekuudel on õnnetuste arv ligi kolmekordne – näiteks jaanuarist aprillini toimus lastega keskmiselt kuus õnnetust, maist augustini on keskmine õnnetuste arv 16. „Jalakäijana on kuni 15-aastaste laste enamlevinud eksimuseks sõidutee ületamine läheneva sõiduki eest – 20 juhtumit. Eelmise aasta seisuga sai vigastada 201 kuni 15aastast last,“ teavitab Maanteeamet.