Simons annab Eestis kaks e-valimiste, e-panganduse ja interneti turvalisuse teemalist loengut, ühe Tallinnas, mis toimub täna kell 18 Hopneri majas ning teise Viljandis. Lähen kindlasti kuulama homme, teisipäeval kell 12 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuvat loengut. Loeng on inglise keeles ning see tõlgitakse kohapeal meie emakeelde. Lähen suure huviga, sest olen kuulanud Simonsi loengut sel kevadel Euroopa Parlamendis peetud e-valimiste teemalisel foorumil. Tal on mida rääkida ja ta teab, mida räägib! Nimetatud seminaril vaagis Euroopa Parlamendi töörühm oma seminaril e-valimisi, selle plusse ja miinuseid. Plussideks peeti üksnes aktiivsuse tõusu ja valimiste läbiviimise odavust, kuid, mis hinnaga? Paljude turvariskide hinnaga! Miinuseid leiti aga märksa enam ning need on märksa suurema kaaluga kui plussid. Komisjon järeldas, et e-hääletus pole sama, mis e-pood - hääletamine on oluline demokraatia osa ning kui on midagi, mis selle põhiväärtusi ohustab nagu näiteks valimiste võltsimine, siis seda tuleks vältida. Samuti leiti, et läbipaistvus on väike - hääletaja ei saa kindel olla, et tema hääl edastatakse ning ei saa kontrollida, kas häält loetakse.

Sel samal europarlamendi foorumil peetud loengus ja ka käesoleva aasta aprilli lõpus Tallinnas toimunud VI Omavalitsusfoorumil peetud videoloengus sõnas maailmatasemel IT-ekspert Simons, et kuigi ta väga sooviks, pole aeg e-valimisteks siiski veel küps. Simons rõhutas, et nii tema kui paljude tema kolleegide arvates pole turvalisus veel piisavalt kõrgel tasemel, et internetihääletust kasutada.

Simons ei ole kaugeltki mitte üksi. E-valimiste juures on puudusi leidnud ka rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon OSCE/OHDIR, jälgides oma missiooni käigus märtsikuiseid Riigikogu valimisi Eestis ning sel korral pöörati erilist tähelepanu just e-valimiste korraldusele. Vaatlejad tuvastasid mitmeid puudusi, mis on leidnud küll kajastust, kuid siiski pigem vähe kui piisavalt. Olulisematena võib välja tuua: Eesti puudulik seadusandlus, mis ei luba e-valimiste tulemusi tühistada kui selleks peaks vajadus tekkima; valijal puudub võimalus saada teada, kas hääl ikka jõudis valimiskomisjonini; valimiskomisjonil puudub hääletusprotseduuri jälgiv IT-ekspert; ning puudub tagavaraplaan, juhuks kui hääletussüsteem peaks seiskuma. Kogu vaatlus võetakse kokku tõdemusega, et e-hääletuse süsteem peab muutuma läbipaistvamaks ning tuleb teha veel palju tööd, et ilma IT-teadmisteta valija seda läbinisti mõistaks.

Omavalitsusfoorum ja Tallinna linn andsid välja ka e-valimiste raamatu pealkirja all „Tänane internet ei ole e-valimisteks valmis“. Raamatusse on kogutud VI Omavalitsusfoorumil räägitu ning juristide ja IT-ekspertide seisukohad ja arvamused. Raamatu esitlus on täna Raekojas. Simonsi loengute kuulajatele antakse kingitusena kaasa ka värske e-valimistest kõnelev raamat.

Kutsun kõiki e-valimiste tipptegija Barbara Simonsi avalikele loengutele ja hankima ning lugema uut raamatut „Tänane internet ei ole e-valimisteks valmis“.