Tallinna linnakohus mõistis Aasale 1998. aasta veebruaris 2,5-aastase vanglakaristuse selle eest, et ta sõitis 1997. aasta juunis Tallinnas Paldiski maanteel sõidukiirust ületades otsa jalgratturile, kes hukkus. Ringkonnakohus vähendas Aasa vabadusekaotuse ühele aastale, kirjutas Eesti Ekspress.

Tallinna linnakohtu kohtunik Leo Kunman saatis 1998. aasta 30. aprillil Tallinna Põhja politseijaoskonnale korralduse Rauno Aasa vahi alla võtmise kohta.

Põhja politsei ülemkomissari Andre Hansaare sõnul sai ülesande Aasa vahi alla võtta konstaabel Irina Tamberg, kes käis Aasat korduvalt elukohast otsimas.

“Kodus kedagi ei olnud ja vestlusest naabritega selgus, et mees on kuskil maal. Saatsime kohtunikule vastava kirja ja edasi meie majja mingit tagasisidet ei tekkinud,” sõnas Hansaar.

Tema sõnul oleks kohtunik pidanud kehtinud seaduse järgi koostama määruse tagaotsimistoimiku sisseviimiseks, sest politseil iseseisvalt sellist õigust ei olnud. Politsei ei hakanud meest taga otsima, kuna puudus kohtu määrus.

Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul oleks politsei pidanud Aasa vahi alla võtma, kuna see oli kohtuotsuses kirjas.

“Otsuses on kirjas, et pärast otsuse jõustumist tuleb Rauno Aasa suhtes tõkendiks valida vahi all pidamine. Vahi alla võtmisega tegeleb politsei. Vastavalt politseiseadusele täidab politsei kohtuotsuseid. Jälitustegevuse seaduse kohaselt tuleb avada jälitustoimik, kui süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvale hoiab,” sõnas Särgava.

Ta lisas, et kohus saadab pidevalt täitmisele selliseid kohtuotsuseid, kus on vaja isik vahi alla võtta ning politseist saabuvad väga korrektsed vastused, et tagaotsimistoimik on sisse viidud.

Kriminaalkoodeks nägi ette, et süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kolmeaastane tähtaeg on ka praegu kehtivas karistusseadustikus.

Kohtuotsus Rauno Aasa süüasjas jõustus 1998. aasta 3. märtsil. Seega on Aasa lõplikult karistusest pääsenud, välja arvatud juhul, kui politsei tõendab, et mees ennast meelega varjas.

Aasa sõnul on ta koos abikaasaga kogu aeg samas kohas elanud ja politsei ei ole teda kordagi taga otsimas käinud.

“Ootasin kogu selle aja, kõrvad lontis, et mulle järele tuldaks, aga midagi ei juhtunud,” sõnas Aasa.

Süüdistuse kohaselt ületas Aasa 1997. aasta 20. juunil kell 23.21 Tallinnas Paldiski maanteel loomaaia ja Haabersti ringi vahelisel teelõigul kaitsepolitsei Toyota maastikuautoga lubatud kiirust ning sõitis otsa 33-aastasele Roman Reiveltile. Paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalgrattur suri.

Kohus leidis, et kui Aasa oleks sõitnud lubatud kiirusega, oleks ta jõudnud õigel ajal pidurdada.

Rattur oli õnnetuse ajal purjus. Aasa lahkus kokkupõrke järel sündmuskohalt, põhjendades seda sellega, et tal oli vaja rahustada õnnetuse ajal oma autos olnud rasedat naist. Järgmisel hommikul tehtud ekspertiis tunnistas Aasa kaineks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid