Lahenduseks pakub riigikohtu esimees Märt Rask äärmiselt jõulist meetodit: lammutada ja teisaldada kaks muinsuskaitsealust maja ning ehitada uus hoone nende asemele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi pealtnäha poleks sellest justkui midagi — kaks maja vahetavad asukohta —, peituvad siin mitmed ohud. Esiteks lõhub nende majade lammutamine ja teisaldamine miljööväärtuslikku piirkonda ja mõjub äärmiselt lühinägelikuna ajal, kui igal pool arenenud riikides puitasumeid kaitstakse. Teiseks on hoonete edasine saatus kahtluse all: kord juba lammutatuna on nende käekäigu eest raske seista.

Hooned, millele riigikohtunikud hammast ihuvad, on kaks historitsistlikku 20. sajandi algul valminud puidust elumaja, kus praegugi sees elatakse. Muinsuskaitsjad on kohtunike ehitusplaanidele vastu seisnud juba mitu aastat ja 2009. aastal otsustas Eesti muinduskaitsenõukogu, et keeldub aju muinsuskaitsealuste hoonete nimestikust maha tõmbamast.