Paks või peenike, vahet pole - tööd ikka ei leia!
Arvamusi selle loo kohta oli sadu, seinast seina ja üsna otsekoheseid. Seega ütlen kohe ära,et minu loos on “laenatud” nii mõnegi kommentaatori ütlemisi, lihtsalt seepärast,et olen nende arvamustega nõus ja jalgratast siin uuesti leiutama ei hakka.
Et ennetada selliste eelarvamuste tekkimist, et mis minul viga elada, mainin ka ära, et otsin hetkel samuti tööd, juba päris mitu kuud otsin. Jah, ma olen sale, vastupidiselt eilse loo autorile, paraku see mind eriti ei aita, kui, siis on minul lihtsalt kergem erinevate firmade vahet joosta. Pole mul ka “suuri” kogemusi välismaal töötamisest,mida eilse kirjatüki autor rõhutas.
Paljudele lugejatele jäigi arusaamatuks,miks inimene siis selliselt tasuvalt töölt ära tuli, püüan mõista, patriotism, perekond, koduigatsus, mida iganes, samas kipub ikkagi pähe mõte, et ta lihtsalt saadeti sealt minema, kaldun arvama, et mitte kehakaalu, vaid oma kibestunud iseloomu pärast.
Ei saanudki aru, kas tegemist on noore või keskealise inimesega, igatahes pole kummalgi juhul 20 lisakilo veel koristamist segav tegur. Oma kogemustest seda kinnitada ei saaks, ainus kord sellist koormat kanda oli rasedana, kuid mul töötab juba paarkümmend aastat sõbranna hotellis koristajana, oma 185 cm juures kaalub ta umbes 100 kilo. Higistab ja ähib aga koristab, õnneks jagub temal nii palju mõistust, et klienditeenindajaks ei kipu. Ei, mitte välimuse pärast, ei paista ta nii paks ühti, lihtsalt suur, aga ta teab, et klienditeenindaja töö on üks paras sebimine, lased nagu orav rattas ja hoidku jumal, kui majas on veel trepid.
Töötasin ise 12 aastat klienditeenindajana vanas lossis. Isegi paar-kolm kilo andsid kolmandale korrusele joostes tunda. Hirmus mõeldagi, kui neid lisakilosid oleks olnud kümneid. Kes oleks tahtnud koosolekule teenindama naist, kes on näost tulipunane, juuksed higist turris, ähib ja oigab, ning higilehk jõuab enne teda kohale?
Ärge saage valesti aru, ma ei mõnita siinkohal paksukesi, ka meie firmas töötas nii mõnigi pisut vähem või rohkem kopsakas inimene, nii mehi kui naisi. Lihtsalt nad tegid tööd, mida nad ka jaksasid teha. Eilse loo autor mainis mitmeid kordi, et ta tervis on täiesti korras, aga kauaks see nii oleks, kui ta teeks tööd, kus liikumiskiirust valida ei saaks? Tehke ise katse - võtke poest tulles kaks rasket toidukotti käe otsa ja jookske trepist üles, no umbes kolmandale korrusele, rohkem ärge igaks juhuks jookske, saate veel infarkti. Nüüd, kui hingeldamise lõpetanud olete ja silmist enam sädemeid ei löö, kujutage,ette, et peate seda iga päev tegema, tihti rohkem kui korra päevas.
Kergem oleks ehk vähe füüsiliselt sobivam töö leida? Muide - eilse loo autor tahtis tööd saada laeval! Seega tuleb arvestada veel omakorda väga kitsaste ja järskude treppidega. Jah, ma tean, et siinkohal tahaks keegi targutada, et laevadel on ka liftid, uskuge, paraku pole need teenindavale personalile alati kätte saadavad.
Me kõik saime eilsest loost teada, et Tallinki laevadel töötavad ülemused on paksud nagu põrsad, mhmm, pada sõimab katelt!? Ei tea, ei tunne ühtegi ja kui see nii ongi, võib arvata, et nende töö just erilist füüsilist vormi ei eelda, mõru maitse jäi suhu hoopis sellest, et keegi, keda väidetavalt kehakaalu pärast diskrimineeritakse, võib teiste omasuguste kohta nii inetult öelda. Kurb, sest sellise suhtumisega inimest ei võeta isegi siis tööle, kui ta oma 20 ülekilo maha saab.
Tegelikult tehti talle ju teene, varem või hiljem oleks ilmnenud, et ta ei suuda füüsiliselt selle tööga toime tulla, ikkagi oleks tulnud tööst loobuda ja siis juba veidi piinlikumal moel. Ei maksa arvata, et juhtivtöötajal on kerge sulle öelda, et sorry, sa lihtsalt ei jaksa seda tööd teha, oled liiga.............! Aga ta ju vastutab,sinu klientide,omanike ees. Töö peab saama tehtud, aga mitte sinu tervise hinnaga või klientide arvelt. Ja nii võetaksegi sellele kohale keegi,kes on kiirem ja vastupidavam, arvata on, et ka kõhnem, seda aga ei tohiks solvanguna võtta.
Lõpetuseks, et eilse loo autoril vähegi kergem oleks ja kibestumine ehk üle läheb, võtku ta teadmiseks, et Eestis töö leidmine pole sugugi seotud alati kehakaalu või välimusega üldse. Siin ma olen, sale, sportlik, haritud, aga ikka töötu ja vaatamata sellele, et ma olen äravahetamiseni sarnane meie presidendiprouaga, pole ka välimus mind aidanud. Kui tööd ei ole, siis seda lihtsalt ei ole!
