Inspektorid, kes olid sunnitud Põhja-Koreast lahkuma enne relvakõlbulikku plutooniumi tootva reaktori taaskäivitamist, tegid teel Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) Viini peakorterisse vahepeatuse Hiinas.

IAEA inspektoreid oli Põhja-Koreas kaks — hiinlanna ja Liibanoni kodakondsusega mees. Pyongyang teatas reedel otsusest nad riigist välja saata.

1994. aastal tuumakriisi lahendamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel kompleksi jälginud inspektorite lahkumisega kadusid kõik võimalused Põhja-Korea tuumaprogrammi kontrollida.

Lõuna-Korea ja Venemaa manitsesid Washingtoni vähendama agressiivset suhtumist Põhja-Koreasse.

“Ma kahtlen, kas USA malli järgi ohjelduspoliitika on tõhus viis Põhja-Korea kontrollimiseks või alistuma sundimiseks,” ütles 25. veebruaril Lõuna-Korea presidendiametisse astuv Roh Moo-hyun.

Tema sõnul peaksid Soul ja Washington Põhja-Korea poliitikas kokku leppima.

“Nad peavad mõistma, et kuigi Põhja-Korea poliitika edu või nurjumine ei ole ameerika rahva jaoks elu või surma küsimus, siis lõunakorealaste jaoks on sellel elu või surma mõju,” hoiatas ta.

Vene välisminister Igor Ivanov mõistis Põhja-Korea tuumapoliitika esmaspäeval karmilt hukka, kuid soovitas Washingtonil “agressiivset retoorikat” vähendada.

Jaapani lehed aga teatasid, et valitsus kaalub Pyongyangile majandusliku ja diplomaatilise surve avaldamist ning USA strateegiat täiendavaid kaubanduspiiranguid.

USA presidendi George W. Bushi administratsioon on kutsunud üles rakendama Põhja-Korea suhtes karistavaid majandusmeetmeid. Kongressi teatel võidakse kaaluda Clintoni administratsiooni poolt tühistatud ühepoolsete kaubandus- ja investeerimissanktsioonide taaskehtestamist.

Samas on USA ametiisikud tõrjunud viiteid lahkhelidele Lõuna-Korea ja Venemaaga ning kinnitanud, et Washington ei kavatse otsekohe sanktsioone kehtestada.

Lõuna-Korea on otsustavalt vastu USA sammudele Põhja-Korea majanduslikuks isoleerimiseks. Dialoog on ainus võimalus, rõhutas esmaspäeval president Kim Dae-jung.