JUHTKIRI: Kas Tallinnas ausaid ametnikke polegi?
See kõik pole enam vist juhus, et Eesti suurimas omavalitsuses tekib selge süsteemsusega korrumpeerunud ametnikke. Viimaseks kangelaseks on Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, kes olevat saanud/laenanud ühte suurt kinnisvaratehingut nõustavalt advokaadilt 10 000 eurot.
Laen või altkäemaks... Delfi seda ei tea ega hakka ka oletama, kuid küll prokuratuur sel vahet teeb. Nagu ka kohus. Me ei kiirusta isikuid hukka mõistma, kuid vaatame küsivalt süsteemi poole. Süsteemi nimi on Tallinna linnavalitsus. Raske on leida uusi sõnu süsteemi kirjeldamiseks. Kõik näib olevat nii selge, et sõnu pole enam vajagi. Tallinna linnavalitsus on nagu suur kast - kõik, mis seal toimub, tekitab küsimusi; kogu aeg on õhus kahtlustused; ja eelnevat õhutab takka vaikselt tiksuv jada ametnikke, kes jäävad vahele.
Kas keegi on kuulnud Tallinna linnapead mõnd korruptsioonilugu kommenteerimas? Ei ole. Eile võttis sõna linnapeast ka sõltumata esineda julgev Kalle Klandorf, kes oli puhkava meeri kohusetäitja. Ta loomulikult taunis, kuid jäi seda tehes ühe episoodi keskseks. Aga Õispuu pole pika jada esimene ja vist ka mitte viimane mees, kelle näppude vahel võõras raha.
Tallinna võimuhierarhiast paistab välja, et tihti linnavalitsus tõesti ei pruugi teada, mida ametnikud teevad. Aga kus on kinnitus, et kõik keskerakondlastest korruptandid on üksiküritajad ja mitte maffiasüsteemi osa?
Asi ju pole pimedas paranoias, et Savisaar on halb või venemeelne linnapea. Asi on linnale kuuluvas varas, mida keskerakondlaste suva järgi müüakse või millega kaubitsetakse. Rahvas on oma valiku teinud ja valinud Keskerakonna võimule. Nad on vallutanud nii linnavalitsuse kui volikogu ehk kontrolli pole. Seega ei jäägi muud üle, et loota kapole, kes tegeleb Tallinna linnavalitsuse sisekontrolliga.
