Kuigi Tallinnas on alkoholimüügi litsents 700 poel ja alkoholi müüakse ka 900 toitlustusettevõttes, vastas kaks protsenti küsitletuist, et alkohol on raskelt kättesaadav. 66 protsendi eestimaalaste hinnangul on alkoholi kättesaadavus normaalne, aga 29 protsendi hinnangul on alkohol liiga kättesaadav. Ka alkoholi tarbijad ise leiavad, et alkohol on ülearu kättesaadav, rääkis kolmapäeval ajakirjanikele konjunktuuriinstituudi teadur Evelin Ahermaa.

Kui toiduainete valik maapoodides on oluliselt väiksem kui suurtes pealinna poodides, siis kodumaise viina valik on maapoodides sama suur kui linnas, ütles instituudi teadur Vilja Vähi. Tänavu novembris oli Tallinna poodides müügil keskmiselt 42,7 nimetust kodumaist ja 27,2 nimetust importviina, maapoodides 40,2 nimetust kodumaist ja 4,4 nimetust importviina. “Kaupmehed hoolitsevad, et inimestel oleks võimalikult lai viinavalik,” tõdes Vähi.

Tallinna poodides on müügil keskmiselt 45,5 nimetust kodumaist ja 36,8 nimetust importõlut, maapiirkondades 22,4 nimetust eesti ja 4,7 nimetust importõlut.

Ahermaa sõnul arvavad inimesed, et alkoholimüüki oleks vaja piirata. 61 protsenti küsitletutest leiab, et alkoholi müügikohti võiks olla vähem, 67 protsendi arvates ei tohiks alkoholi müüa ööpäev läbi ning 71 protsenti vastasid, et alkoholi ei tohiks müüa tanklates.

Kolmveerand küsitletuist leiab, et parlament peaks vastu võtma riigi alkoholipoliitikat määrava dokumendi. Neli viiendikku inimestest peab vajalikuks alkoholijoobes õigusrikkujate rangemat karistamist. Sama palju on neid, kes ootavad, et ajakirjanduses oleks rohkem infot alkoholi kahjulikkusest. Kolmveerand inimestest leiab, et massiüritustel ei tohiks alkoholi müüa, aga vaid 13 protsenti on neid, kes arvavad, et alkohol peaks kallim olema.