Eestimaalastest leiaks tööd üle saja tõlgi, liidus on reegel, et eesti keelde tohib tõlkida materjali vaid eestlasest tõlk, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Ega EL siin mingit ratast pole leiutanud. Eeskuju on võetud teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest,” ütles Euroopa Liidu infosekretariaadi (ELIS) nõunik Paavo Palk. Tema sõnul on euroametnike, nagu ka kõigi teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate maksukoormus väiksem kui enamikul eestlastel või näiteks rootslastel. “Nad ei maksa töökohariigi kõiki makse, kuid mingi osa palgast maksavad nad ELi eelarvesse, mille eest tagatakse sotsiaalne kindlustatus,” ütles Palk.

“Arvan, et kui ametnik töötab Eestis 25 aastat ning näiteks Euroopa Komisjonis viis aastat, siis hakkab ta proportsionaalselt ka pensioni saama,” lisas Palk.

ELi pension sõltub tema sõnul tööstaažist ja töötasu suurusest, mis ELi institutsioonide ametnikel algab 60 000 kroonist. “Euroopa Komisjoni volinik saab kuus umbes 200 000 krooni palka, mis on ka ülempiiriks,” ütles Palk.

“ELiga võrreldaval positsioonil on töötajate palk ÜROs või Maailmapangas, kus mitu eestlastki ametis. Seal on see suurusjärgu võrra isegi kõrgem,” ütles Palk. “Eestlastel on oluline silmas pidada, et Euroopa Liidu keskmine palk on üle 30 000 krooni. Hästi koolitatud sakslasi või hollandlasi Brüsselisse väiksema palgaga ei saaks, madalama palgaga sooviks tööle minna vaid kreeklased või itaallased,” lisas ta.

“ELi eelarve raamides saab halduskuludena välja tuua viis protsenti, mis on väga väike osa,” ütles eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei.