Kummaline otsus: kui võrgud ohustavad purjetajaid, miks siis õngitsemine ära keelatakse?
Jalgpallurist harrastuskalastaja Raio Piiroja rääkis Delfile, et enne käskkirja kehtestamist arutasid ametkonnad küsimust kutseliste kaluritega, keda piirang alguses ainsana puudutama pidi. Kuid kutselised kalurid olid piiranguga nõus tingimusel, et see kehtiks ka harrastajatele. Samas on Piiroja sõnul kutselise kalapüügi põhihooaeg keelu kehtima hakkamise ajaks 1. juulil praktiliselt lõppenud.
"Eestis on 45 000 kuni 50 000 harrastuskalastajat, seega on kõige suurem huvigrupp asja arutamisest täiesti kõrvale jäetud," nentis Piiroja. Enamgi veel, isegi info peatselt kehtima hakkavatest piirangutest levis hobikalameete seas suusõnaliselt.
Õngemehi, kes tahavad suvel Pärnu lahel kala püüda, on hinnanguliselt umbes 10 000 "Päevas on ikka 30-40 paati väljas. Varem pole kalastajad seganud purjetajaid ega vastupidi," rääkis Piiroja. „Pärnu on ainuke koht, kus saab merel koha püüda. Keelutsoon on aga kõige magusamas kohamüügi paigas," lisas ta.
Ta tõi välja veel ühe käskkirja valupunkti - samuti ootamatult rõhutab algselt vaid purjetajaid silmas pidanud käskkiri ka jetisõitjate õigusi Pärnu lahel. Nende veesõidukite mootorid aga hävitavad vees elavaid kohamaime, seades seega kalapopulatsiooni tõsisesse ohtu.
Harrastuskalastajaid ühendava MTÜ Koos Kalale juhatuse liige Uku Tulev kinnitab samuti, et algselt kutselist kalapüüki mõjutama pidanud dokument on sõnastatud nii, et laieneb igasugusele kalapüügile. Tema hinnangul pole käskkiri koostatud heade tava silmas pidades. Seetõttu on hobikalamehed sellele ka vaide esitanud, lootes 1. juulist jõustuvat dokumenti siiski muuta.
Miks keelab kutselise kalapüügi piirang ka hobikalureid?
Veeteede ametist öeldi Delfile, et Pärnu lahe kalastusprobleemiga tegeleb keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni telefonilt soovitati aga pöörduda Pärnu maavalitsuse poole, kes koordineeris piirangu kehtestamisele eelnenud arutelusid kutseliste kalameeste, purjetajate, veeteede ameti, keskkonnaameti ja teiste asjasse puutuvate ametkondade vahel.
Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on maavanema pädevuses antud küsimuses just soovitada kõikidel osapooltel maha istuda ja asju arutada.
„Vestlusringides osalesid purjetajad ja kutselised kalurid. Eesmärgiks oli ohutu veesport Pärnu lahe piirkonnas ning alguses peeti silmas kokkulepet eelkõige kutseliste kaluritega ja jutt oli veealustest püünistest.“
Nimelt on veealused võrgud purjekatele ohtlikud, purjelaudurite ja surfajate jaoks võivad need aga kaasa tuua lausa ohu elule. Tuli aga nii välja, et piirang laienes ka aktiivpüügivahenditele – õngedele ja spinningutele. Enamgi veel, kutselised kalurid olid piiranguga nõus, aga nendepoolseks tingimuseks oli võrdne kohtlemine – et püük keelataks ka harrastuskaluritele.
„Seega harrastuskalureid ei kutsutud kokkuleppe sõlmimise juurde, sest alguses ei pidanud see neid puudutama. Arutelu käigus kujunes välja aga nii, et puudutas – nad kinnitavad, et piirang hõlmab just nende kõige paremat püügiala.“
Keelu taga on õngemeeste liiga suur väljapüük?
Maavanema sõnul haldab harrastuskalapüüki keskkonnaministeerium, kes oleks siis võinudki harrastuskalurid nõupidamislaua taha kutsuda.
Ta rõhutas, et oluline on siiski mitte tüli otsida vaid probleemile lahendus leida. Üks lahendus võinuks olla see, kui seada piirang just veealustele püünistele, mis reaalselt purjesporti segavad, mitte aga aktiivsetele püügivahenditele ehk õngedele ja spinningutele. „Kuid juba on kuulda olnud, et kutselistele kaluritele pole see vastuvõetav, sest nende meelest püütakse niinimetatud aktiivsete püügivahenditega liiga palju kala välja.“
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles aga, et piirangu näol pole tegu mitte kalavarude meetme vaid hoopis veeohutusmeetmega, seega ei tohiks välja püüdmine antud käskkirja raames argumendiks olla.
Kuna tegu on aga turvalisusmeetmega, teeb sellest mitte keskkonnaministeeriumi, vaid veeteede ameti haldusalasse kuuluva probleemiga. Seetõttu pole ministeeriumil Pärnu lahe kalastustülis ka ametlikku seisukohta.
Eraldi küsimus on aga see, et käskkirjas samuti ootamatult laiendatud õigused saanud jettide mootorid hävitavad kalurite kinnitusel lahes õrnasid kalamaime.
Metsoja loodab siiski, et praegu keeruliseks kujunenud olukorda on kuidagi võimalik parandada nii, et see rahuldaks kõiki osapooli. Selleks tuleb osapooltel aga uuesti maha istuda.
