“Üleriigiline karskusühendus võiks töötada malakana, mis piitsutab neid, kelle käes on võim ja voli Eesti elu reguleerida ja seadustega varustada,” ütles Fjuk ETAle.

Kohalikud karskusühendused tegelevad kohalike asjadega, aga riiklikul tasandil võiks olla Riigikogule kolmanda sektori partner, kes kainuse malakat hoiaks kogu aeg silme ees, lisas Fjuk.

Tartus tegutseva karskusühenduse AVE juhatus valis initsiatiivgruppi viis inimest, teiste seas Fjuki, kes hakkavad looma reaalselt tegutsevat karskusliitu. Fjuk märkis, et ka Eesti Karskusliidu praegune juhtkond on kaasatud uue ühenduse loomisse. Kui nad ei taha sellega tegelda, tekib ühendus AVE baasil.

AVE nõukogu esimees Atko Viru ütles ETAle, et AVE moodustas toimkonna selleks, et sisuliselt taastada aktiivne üleriigiline karskusliit.

Fjuki hinnangul aktsepteerib Eesti avalik arvamus alkoholi, selle taustal ei märgata, kuidas alkoholism süveneb ja rahva tervis alla käib.

Fjuk tõdes, et rahvuse tervisega seotud asjad peegelduvad varem või hiljem igaühele tagasi. “Olen näinud, kuidas alkohol on teinud laastamistööd ka minu sõpruskonnas,” nentis Fjuk. Praktiliselt kõik eestlased on lähedalt näinud, mida alkoholism endaga kaasa toob, kõigil on oma lähikonnast mingi näide võtta, lisas ta.

Esimene karskusselts loodi Eestis 1889. aastal. Üleriigiline karskusliit loodi 1922. aastal, 1940. aastal see aga likvideeriti, sest alkoholiprobleem olevat Nõukogude Liidus likvideeritud, ütles Viru. Gorbatšovi ajal moodustatud Eesti karskusühing, kes 1989. aastal taastas ka karskusliidu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid