VAATA SIIT: Nii paneb presidendivalimised paika seadus
- Vabariigi Presidendi valib riigikogu. Kui Vabariigi President jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.
- riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl.
- Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.
Kandidaatide ülesseadmine
- Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.
- Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.
- Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada kaadrikaitseväelast.
- Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust.
- Üks riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.
Valimine riigikogus
- Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus [vähemalt 68 liiget -toim]
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
- Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine.
- Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor.
- Kolmandaks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed. Kui teises hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi nimi või vanemate kandidaatide nimed. Kui teises hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.
- Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, kutsub riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
Valimine valimiskogus
- Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.
- Valimiskogu liikmed on otsuse langetamisel vabad.
- Lähtudes Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril, määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arv järgmiselt:
1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku — 1 esindaja;
2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku — 2 esindajat;
3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku — 4 esindajat;
4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku — 10 esindajat.
- Kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajaks ei või olla riigikogu liige.
- Kandidaadi ülesseadmise õigus valimiskogus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel.
- Üks valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.
- Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
- Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.
- Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui esimeses hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi või vanemate kandidaatide nimed. Kui esimeses hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine riigikogus 14 päeva jooksul, arvates päevast, mil Vabariigi President jäi valimiskogus valimata.
Presidendi ametisse astumine
- Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale.
Allikas: Riigi Teataja
