MTÜ Kaali Külastuskeskuse juhi Alver Saguri sõnul ei ole järve kallas praegu just kõige ilusam, kuna on rohtu kasvanud. Põhjuseks olevat kaitsekorralduskava, mis ei lubavat niita enne augusti keskpaika. Lähemalt ta teemat kommenteerida ei soovinud, kuna on ise vaid hooldaja ja korrastustööde tegija, mille kohta on Kaali külastuskeskusel sõlmitud vastav leping Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kirjutab ajaleht Meie Maa.

"Kallas on siiamaani niitmata alates sellest ajast, kui rohi kasvama hakkas. Giidid küsivad pidevalt minu käest, miks see nii on," rääkis Sagur.

RMK Saarte piirkonna külastusjuht Üllar Soonik sai aru, et turisti seisukohast peaks igal pool olema inglise moodi pügatud muru. "Samas loodusmehe vaatevinklist oleks huvitav, kui seal üht-teist ka leidub. Kui üks riigiasutus on ettekirjutuse teinud, peab teine riigiasutus seda järgima. Lepingu sõlmimise aluseks on võetud just kaitsekorralduskava," väitis Soonik.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees, kes on ise Kaali maastikukaitseala kaitsekorralduskava autor, ütles et Kaali peakraatri ringvalle katab salumets, mis on kaitseala botaaniline väärtus. "Kuna kraatri taimestikku on liiga sageli ja madalalt niidetud, sai sealne kooslus kahjustada," selgitas Paomees.

Kaitsekorralduskava annab soovituse niita üks kord aastas hilissuvel või sügisel, et taimed saaksid viljuda ning kooslus taastuda. Põhiliselt moodustavad kaitsmist vajava osa samblad ja samblikud. "Kui praegu seal niita, siis edaspidi nende arvukus väheneb," lisas keskkonnaameti spetsialist. Peakraatri ligipääsu ümber on lubatud seevastu niita sagedamini.

Paomees rõhutas, et kaitsekorralduskava on siiski soovituslik dokument ja kaitse-eeskiri ütleb, mida tohib ja mida mitte. "RMK on seni meiega kooskõlastanud sealsed tegevused ja omapäi ei tegutseta. Kui selgub, et niita on vaja sagedamini, siis tulevikus saab kava täiendada ja parandada," rahustas Paomees.

Kaali maastikukaitseala kaitsekorralduskava aluseks võeti taimestiku uuringud ning ajaloolised materjalid. Kaali kaitseala taimestik on võrreldud aastate jooksul vaesunud 47 liigi võrra. Kui näiteks Gustav Vilbaste registreeris 1939. aastal peakraatri vallil 124 taimeliiki, siis 1999. aastal botaanik Maria Abakumova poolt koostatud taimestiku nimekiri sisaldab 108 liiki. Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Annika Soom kirjutas 2007. aastal uurimistöö taimkatte muutustest Kaali meteoriidikraatri nõlvadel ja selle tulemusena sai ta aastatel 2002-2006 tehtud vaatluste käigus kokku vaid 91 liiki.

Taimede nimestikust on kadunud terve hulk liike, sealhulgas erilehine linnurohi, harilik naistesõnajalg, maarja-sõnajalg, koera-pöörirohi, kollane karikakar jne. Kaitsealal on kaks kaitsealust sammaltaime - tömbilehine tiivik, mis kuulub I kategooria liiki, ja kähar põõsassammal (III kategooria liik). Mõlemad on Eesti Punases raamatus haruldased liigid. Lisaks on ka üks kaitsealune samblik, jalaka-kauss-samblik, mis on samuti II kategooria liik.

2007. aastal leiti peakraatrist veel kaks Eesti Punasesse raamatusse kantud samblaliiki - õrn pisikrässik ja laiuv mütshellikuke. Esimene neist on kantud Eesti Punase raamatu haruldaste liikide nimestikku ja teine väljasurnud sammalde nimestikku. Alates 2004. aastast tehakse järve kraatris riiklikku seiret kahele kaitsealusele samblaliigile - tömbilehisele tiivikule ja käharale põõsassamblale.