India ajaleht: kas eestlanna suri hooletuse tõttu?
Juhtum, mille käigus 42-aastane Eesti kodanik Terje Uusen SpiceJeti lennuki pardal minestas ja hiljem teel haiglasse suri, on pannud paljud esitama küsimusi lennujaamas tegutsevate võimuorganite valmisolekust selliseid olukordi lahendada, kirjutab ahmedabadmirror.com.
Pärast seda, kui Uusen minestas, võttis piloot ühendust Ahmedabadi lennujaamaga ja küsis luba erakorralise maandumise sooritamiseks seoses meditsiinilise hädaolukorraga.
“Valves olnud lennuvalveametnik võimaldas lennukile erakorralise maandumisõiguse ning aitas selle kasutamisele kaasa. Lennuk maandus kell 22.30 ning kõik vajalikud brigaadid — nende seas nii tuletõrje kui ka kiirabi — olid neid vastu võtmas,” väidab Ahmedabadi lennujaama esindaja.
Sama ametnik kinnitas, et eestlanna toimetati koheselt Apollo haiglasse India lennuameti kiirabibrigaadi poolt, kaasas oli ka SpiceJeti töötajaid ja arste. Teel haiglasse patsient suri ning lennufirma teavitas sellest hiljem ka lennujaama.
Lennujaama allikate väitel oleks saanud Eesti kodaniku elu päästmiseks mitmeid asju oluliselt paremini teha
“Piloot teavitas 30 minutit enne maandumist hädaolukorrast. Lennuvalve ohvitserid saatsid selle info samuti kiirelt edasi terminali juhi kontorisse, kelle ülesandeks on ilma aega raiskamata kutsuda välja kiirabibrigaad ja arst ning teavitada võimuorganeid (Central Industrial Security Force), et patsienti vedav kiirabibrigaad saaks kiirelt lennujaamast välja kihutada,” selgitas allikas.
Kui lennuk maandus, ei olnud kiirabibrigaadiga kaasas arsti hoolimata sellest, et saabumisest oli poolt tundi ette hoiatatud, nentis allikas. Seejärel palus lennufirma kahel samas Delhisse suundunud lennukis olnud reisijal, kes olid juhuslikult arstid, koos Uuseniga Apollo haiglasse sõita.
Lennufirma lubas, et nad hoiavad lendu nii kaua kinni, et arstidest reisijad saavad haiglast tagasi tulles sama lennuki peale. “Mõlemad arstid olid sellega nõus, kuid kuna kiirabiautos ei olnud isegi stetoskoopi, jäi arstidel peamiselt üle öelda, et patsient tuleb äärmiselt kiiresti haiglasse viia,” kõneles allikas.
“Hetkel, kui kiirabiauto lennujaama väravate poole sõitis, tabas meid järgmine šokk, sest väravad olid kinni ning sisejulgeoleku omad ei teadnud hädaolukorrast midagi,” jätkas ta.
Lisaks hakkasid julgeolekutöötajad küsimusi küsima ning alles siis, kui nad olid helistanud peakontorisse ja saanud kinnituse, et tegu on hädaolukorraga, tehti väravad lahti ning lasti kiirabiautol Apollo haigla poole kihutada, meenutas ajakirjanikega suhelnud allikas.
“Kokku raisati sellega 15 minutit. Apollo haiglasse jõuti kell 23.10. Kiirabiautol kulus haiglani sõitmiseks 35 minutit, kuid selle vahemaa oleks saanud tegelikult läbida isegi 15 minutiga,” kurvastas allikas.
“Lennufirma töötajad selgitasid valvearstile, et naine oli minestanud reisilennukis oma istekohal ning toodi seejärel haiglasse. Arst vaatas Uuseni üle ning oli sunnitud tunnistama, et ta oli juba saabudes surnud,” kommenteeriti haiglast.
“See on üllatav, et lennuamet teeb regulaarselt õppusi selliste olukordade jaoks ning iga kord teatatakse, et need möödusid edukalt. Et kõik osapooled justkui said ülesannetega õigel ajal hakkama ning näitasid üles suurepärast koostöövõimet,” sõnas lennujaama allikas lõpetuseks.
