“Ma palusin mõlema koja juhti luua kooskõlastav komisjon, mis töötaks formuleeringute kallal,” ütles ta.
Eelmisel kolmapäeval saatsid mõjukate Vene lehtede ja telekanalite juhid Putinile pöördumise, milles kutsusid seaduseparandusi mitte välja kuulutama.
Pöördumises öeldi muuhulgas, et “selliste seadusandlike aktide vastuvõtmine ajakirjanduse kogemust ja arvamust arvestamata, seda enam konkreetset toimemehhanismi määratlemata, aeglustab ja pidurdab oluliselt ajakirjanike enesereguleerimisprotsessi ning toob kaasa vastupidise efekti — mitmete ajakirjandusväljaannete eemaldamise sündmuste objektiivselt kajastamiselt, samuti riigile oluliste võtmeprobleemide valgustamisest riiklikust ja kodanikuseisukohast lähtuvalt”.
Pöördumise allkirjastasid teiste seas telekanalite ORT, Rossija, TVC, TVS, NTV, raadiojaamade Majak, Ehho Moskvõ, ajalehtede Gazeta, Kommersant, Izvestija jt juhid.
Putin tegi ettepaneku töötada välja korporatiivsed normid ekstreemsete olukordade valgustamiseks. “On tähtis leida tasakaal piirangute ja ühiskonna täisväärtusliku teavitamise vahel, et riik ei peaks end eksimatuks,” ütles Putin kohtumisel ajakirjandusväljaannete juhtidega.
“Eeldan, et ajakirjanikud peavad ekstreemolukordadeks välja töötama korporatiivsed käitumisnormid,” märkis riigipea.
Putin märkis, et ehkki õiguskaitseorganite tegevuses Moskva pntvangikriisi ajal esines ebatäpsusi, “oli vabastamisoperatsiooni käigus teada, kus asub staap, kes seda juhib ning staap viis info ajakirjanduseni”. Just seetõttu võib presidendi arvates mõnede ajakirjanike tegevuse liigitada “teadlikuks võitluseks reitingu eest”.
Riigipea leiab, et ühiskond peab selgelt mõistma ajakirjanduse rolli selle ja tegevuse mõtet, samuti ei pea meedia sarnastes olukordades tegelema inimeste päästmisega. “Inimesi peavad päästma eriteenistused, ajakirjandus peab ausalt infot esitama ja tõtt rääkima,” toonitas ta.
