Kas Keskerakond peab valijaid lolliks?
Viimane piisk karikasse oli tänane Keskerakonna pressiteade, kus nõutakse taas e-valimiste kaotamist. Pildil püsimiseks produtseerib see pressiteenistus vist enam PR-teateid kui ükski teine erakond või isegi riigiamet. Aga milliseid argumente on siis Keskerakond aegade jooksul välja toonud?
Esmalt heidavad nad ette, et erinevalt valimispäevast toimub e-hääletamine aktiivse agitatsiooni perioodil. Keskerakonna hääletoru Priit Toobali sõnul pole seetõttu võimalik kontrollida, kas hääletaja sai oma hääle anda ikka üksi ja mõjutamata. Rahva raha eest välja antavas linnalehes „Pealinn“ võeti kommentaar kogunisti vandeadvokaat Jüri Sirelilt, kes kinnitas: „Täielikult puudub regulatsioon selle kohta, kuidas valija peab valides käituma. Inimene võib olla joobes või mis iganes seisundis oma hääle andmisel.“
Tundub, et Keskerakond peab valijaid rumalaks ja asjatundmatuks. Erinevad küsitlused on ju näidanud, et valimisotsus sünnib eelkõige poliitikute seni tehtud töö ning erakondlike vaadete ja seisukohtade pinnalt. Valimisreklaami osatähtsus otsuse langetamisel on marginaalne. Ülisuur näopilt Lasnamäe kanalis on pigem meeldetuletus kui mõjutav jõud.
Aga kui Keskerakond jagab maksumaksja raha eest pensionäridele lisatoetust ning rõhutab sealjuures vaid oma erakonna suuremeelsust, siis kas see pole juba olulisem mõjutamine? Kui Lasnamäe pensionär valib Edgar Savisaare just seetõttu, et tolle juhitav linnavalitsus talle kord aastas lisaraha annab, siis kuidas võib kindel olla valija otsustusvabaduses?
Austet vandeadvokaadi väide purjuspäi hääletamise kohta muudab kogu loo veelgi naeruväärsemaks. Kas Keskerakond heidab valijatele ette suutmatust „õigesti“ hääletada või peetakse valijaskonda hoopis alkohoolikuteks? Ehk peaks ka valimisjaoskonda sisenemisel toimuma politsei alkokontroll?
Valija suhtleb enne otsuse langetamist niikuinii oma lähedastega, küsib nende arvamust ning pole vahet, kas ta astub valimisjaoskonnas asuvasse kabiini või kirjutab oma valiku sedelile kodus arvuti taga istudes. Valija otsus on püha ning selle paikapidavuses pole õigust kahelda ühelgi kõrvalseisjal. Isegi pühak Savisaarel.
Teiseks väidetakse, et spetsiaalse programmijupiga on võimalik hääletamistulemusi mõjutada ning tuvastada, kelle poolt hääletatakse.
See on juba tõsisem etteheide ning vajab oma ala ekspertide analüüsi. ETV saates „Pealtnägija“ näitas IT-huviline Paavo Pihelgas, et teatud programmijupi arvutisse installeerimise järel on võimalik tuvastada, kes ja kelle poolt hääletas. Samuti olevat võimalik takistada teatud isikute poolt hääletamist, jättes valijale mulje, et hääl läks siiski arvesse.
Riigikohtule esitatud kaebuses ei suutnud Keskerakond tuua välja aga ühtegi fakti, millest lähtudes saanuks kohus tuvastada, et e-valimistel rünnati elektroonilise hääletamise süsteemi või valijarakendust ning et mõne valija elektroonilist häält takistati või võltsiti.
Kahtlemata on võimalik elektroonilise hääletamise süsteemi täiustada, kuid selle õiguspärasuses pole põhjust kahelda. Vastasel korral oleks pidanud Paavo Pihelgase kirjutatud programmijupp olema installeeritud iga hääleõigusliku kodaniku arvutisse. Säärase mastaapse pettuse puhul oleks valimiskomisjon toimuvale kindlasti jälile saanud. Keskerakond teab väga hästi, kes on tema elektoraat – e-hääletajate hulgas neid lihtsalt väga palju ei ole. Ehk sealt ka see kibestumus?
Kolmandaks toodi välja, et riigil puudub üleüldse kontroll ja informatsioon selle kohta, kas valija poolt antud hääl on üldse antud ja kas see jõudis või ei jõudnud valimiskomisjonini.
No tule taevas appi! Samas riigikohtu seisukohas, millest ülalpool juba juttu oli, selgitatakse, et igal hääletajal on õigus kahtluse korral valimiskomisjonist kontrollida, kas tema hääl ikka läks arvesse või mitte.
Pahatahtlikul kaotajal on põhimõtteliselt võimalik sedasama väita ju ka valimisjaoskonna kabiinis antud häälte kohta. Küsin siis ise: kuidas saab inimene kindel olla, et lipik tema kirjutatud numbriga ikka arvesse läks? Või kas kõik sedeleid ikka jõudsid valimiskomisjonini? Tegelik valimiste võitja oleks pidanud minu arvates olema hoopis üks väikepartei – tõestagu nüüd valimiskomisjon, et hääli ei võltsitud!
Lõppeks tundub Keskerakond olevat jõudnud probleemsesse puberteediikka, kus hormoonid möllavad ning oponeeritakse kõigi ja kõigega. Keskerakonnale lihtsalt ei mahu pähe, et nad on tänasel poliitilisel kaardil vaid tänu palavalt armastatud Edgar Savisaare populaarsusele impeeriumimeelsete kodanike hulgas.
