"Ühel õhtul, kui rahulikult perega koos telekat vaatasime, helises telefon ning poja klassijuhataja rabas mind šokeeriva uudisega. Mu poeg, nimetagem teda täna Martiniks, olevat paralleelklassi poisile puupulgaga vastu pead virutanud, eelmisel päeval tüdruku liumäelt alla lükanud ja klassivenna käe veriseks hammustanud. Pidin häbi pärast maa alla vajuma — minu laps ongi kiusaja," kirjutab autor.

Artikli kommentaariumis läks lahti aga äge vaidlus muu hulgas ka vägivalla teemal ning arutleti selle üle, kuidas sellist last karistada. Nii mõnigi leidis, et ilma füüsilise karistuseta last korralikuks inimeseks kasvatada polegi võimalik.

"Ainus mõistlik lahendus kõige lõpuks oleks ikka vana ihunuhtlus, sest kui põhjust (miks laps on koolikiusaja - toim) ei tea ja mõjutusvahendit pole, siis on see ainus abimees, mis vähemalt kuni teismeliseni mõikab ja suuremad sigadused ära hoiab," leiab näiteks üks kommentaator.

Hea Delfi lugeja, mida arvad sina lapse karistamisest füüsiliselt? Kas laulufraas "Head lapsed - need kasvavad vitsata" ikka peab paika? Kas üldse ja mis situatsioonis oleks lapse nuhtlemine õigustatud? Kuidas soovitaksid käituda mainitud loo autoril - murelikul emal?

Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka Rahva hääle vormi.