"Haigega tegelemiseks ja raviotsuste langetamiseks on vaja piisavalt aega, et vältida eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuna ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud, hindu aga kärbiti, on tervishoius püütud toime tulla võimalikult väikese töötajate arvuga, kelle koormus on kogu aeg kasvanud," teatasid arstid ja tervishoiutöötajad.

Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid puudub patsientide arvu ülempiir, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Patsientide ohutuse tagamiseks ja ravikvaliteedi tõstmiseks peab töökoormust piiritlema. Riigi ülesanne on tagada täienduskoolituse rahastamiseks vahendid ja toimiv süsteem tööandja ja sõltumatute fondide kaudu.

Tervishoiutöötajad rõhutasid, et Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsus on korduvalt kiidusõnu pälvinud. "Efektiivsuse on taganud eelkõige tervishoiutöötajate piiramatu koormuse ja piiratud tasuga töö. Selle hind on tühjaks jäänud perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates. Alates 2004. aastast on terviseametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid võtnud 2050 tervishoiutöötajat."

Tervishoiutöötajad jagavad rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid on soovitanud laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest. OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist välismaale. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi, kuna arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et meie tervisesüsteemis ja selle rahastamises tehakse vajalikud muudatused ning töö- ja palgatingimused paranevad.

"Tunnustame haigekassa kava kaotada järgmisest aastast hinnakirja kärbe. Kahtlemata kergendab see haiglate ja perearstide tööd, kuid 2009. aasta taseme taastamine ei ole siiski piisav, et meie tervisesüsteem vastaks patsientide vajadustele," teatasid arstide ja tervishoiutöötajate liidud.