Valged ameeriklased tunnevad end enam diskrimineerituna kui mustad
Uurimuse raames küsitleti 200 valget ja 200 musta, kes olid suvaliselt välja valitud, ning paluti neil hinnata rassistlikku suhtumist mustade ja valgete vastu igal aastakümnel alates 1950. kuni 2000. aastateni, teatab Daily Telegraph.
Mõlemad grupid tundsid, et rassism mustade inimeste vastu oli 1950. aastatel märkimisväärne ning mõlemad grupid nõustusid, et olukord on oluliselt paranenud.
Valged vastajad väitsid aga, et nüüd on tõusuteel valgete inimeste vastane rassism. 11 protsenti küsitlusele vastanutest andsid valgetevastasele rassismile lausa maksimaalsed kümme punkti.
Uurimuse autorite sõnul näitab see, et Ameerika pole veel jõudnud rassidejärgsesse ajastusse, vaatamata Barack Obama valimisele riigi esimeseks mustanahaliseks presidendiks.
Endiselt on olemas mitmeid seaduslikke ja sotsiaalseid vastuolusid, mis toovad esile „ümberpööratud rassismi“ valgete inimeste vastu ning küsitlusele vastanud valged tunnevad, et rassism on nullsummamäng – mida vähem rassismi on suunatud mustade ameeriklaste vastu, seda rohkem kogetakse eelarvamusi valgete ameeriklaste vastu.
„Valged usuvad nüüd, et pendel on kaldunud võrdsusest kaugele eemale uue diskrimineerimise suunas,“ öeldakse uurimuses.
George Masoni ülikooli õigusteaduse professor David E. Berstein ütles New York Timesile, et USA poliitika, mille järgi eelistatakse ülikoolides ja töökohtadel selgelt musti kandidaate valgetele, paneb paljud valged kurtma süsteemi ebaõigluse üle.
