Maret Maripuu: HIVi nakatub üha enam vanemaid inimesi
Eesti jaoks on HIV ja AIDS tuttavad tähekombinatsioonid terve taasiseseisvuse aja. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV diagnoositud 7839 inimesel, sealhulgas aids 330 inimesel.
Oleme näinud kiiret nakatunute arvu kasvu. Praeguseks on uute juhtumite arv vähenemas. Terviseameti andmetel diagnoosisid arstid eelmisel aastal Eestis 372, 2009. aastal 411, 2008. aastal 545 ja 2007. aastal 633 uut nakkusjuhtu.
Mai alguse seisuga on Eestis diagnoositud 147 uut HIV-nakatunud isikut. See aga ei tähenda, et võiksime olla rahul ja lugeda probleemi lõpetatuks. Sugugi mitte, see kinnitab, et ennetustöö ja kahjude vähendamisel on tehtud õigeid tegevusi. Palju on panustatud sellesse, et süstemaatiline terviseõpetus jõuaks koolidesse ning noored teaksid, kuidas kaitsta end ja oma lähedasi. Siinkohal tuleb kindlasti tunnustada ka MTÜde tublit tööd, kes on aidanud noori koolitada ja tõsta teadlikkust kogu ühiskonnas.
Liiga sageli kiputakse HIV/AIDSist rääkides arvama, et see on kuskil kaugel elavate narkomaanide haigus. See ei ole tõsi. Viirusekandjaid on igas soo- ja vanuserühmas üle Eesti. Eelmisel aastal olid kaks uutest nakatunutest vastsündinud. Ka levib nakkus viimastel aastatel just heteroseksuaalsel teel. Kui 2000 aastal moodustasid 90% anonüümsetes kabinettides registreeritud juhtudest süstivad narkomaanid, siis 2010. aastal oli see number 43%. Suurim probleem arstide sõnul ongi naised, kes ei usu, et HIV võiks kuidagi nendeni jõuda.
Ka näeme viimastel aastatel, et nakatunute hulgas on üha rohkem vanemaid eagruppe – kuigi endiselt on kõige suurema viirusekandjate hulk nooremas vanusegrupis 15-29, oli eelmisel aastal 50 aastaste inimeste hulgas 23 uut viirusekandjat. Professor Margaret Johnson Londoni Royal Free Hospital nimelisest haiglast rõhutas oma Tallinna esinemisel, et eakamad inimesed on isegi rohkem ohustatud, kui nooremad, sest kasutatakse harvemini kondoomi. Ka on nende teadmised HIV ennetamisest kesisemad – on ju HIV levikust ja enese kaitsmise võimalustest räägitud rohkem vaid viimastel aastakümnetel.
Laiaulatuslik ennetustöö peab kindlasti jätkuma, et uusi nakatumisi oleks üha vähem. Iga aastaga kasvab aidsi haigestunute arv. Eelmisel aastal oli uusi haigestumisi 25, aasta varem 38. Sel aastal on aidsi haigestunud 14 inimest. Ravi on kulukas, ent väga vajalik. Tänu meditsiini kiirele arengule pole aids enam surmahaigus. Matti Maimets, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste osakonna ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht kinnitab seda: „HIV ei ole küll välja ravitav haigus, aga samamoodi ravitav kui kõik teised kroonilised haigused, nagu näiteks suhkurtõbi või kopsuastma.“ (PM 04.05.11, HIV pole 21. sajandil enam surmatõbi). Ravi peab olema kättesaadav kõigile haigestunutele, et elukvaliteet tõuseks ning samal ajal pidurduks nakkuse levik.
Alustuseks ütlesin, et HIV ja AIDS on tuttavad tähekombinatsioonid, ent kas mõistame tegelikult ka nende tähendust? Liialt sageli on kuulda arvamust, et HIV on kellegi teise probleem, et nakatunu on ise süüdi ja hoidku ühiskonnast eemale. Ei, see on meie ühine mure – nakatuda võib meie lähedane inimene. Tänaseks on sündinud 38 HIV positiivset last, kes pole kuidagi nakatumises süüdi. HIV nakkuse kandjad ja aidsi haigestunuid ei tule karta ega püüda neid eraldada ühisest elust. Vajaliku ravi abil saavad nad elada kvaliteetset elu, tunda rõõmu oma lähedastest ning hoolitseda oma perede eest. Ühiskond võidab sellest, kui siin tunnevad end vajalikuna ja turvaliselt kõik meie inimesed.
