Järgnevad mõningad näited selle kohta, kuidas Kreekas kokkuhoiupoliitikat aetakse:

• 800 endist poliitikut nõuab tagasiulatuvalt lisaraha – kokku umbes 80 miljonit eurot.

• Peaminister Georgios Papandreou kantselei töötajad saavad endiselt 16 kuupalka.

• Riigiettevõtete töötajad saavad muuhulgas lisatasu täpsuse, käte pesemise ja töötamise eest temperatuuril 0-8 kraadi. Isegi koopiamasina kasutamise eest saab lisaraha. Riigitöötaja võib sel viisil tõsta oma põhipalga 3908 eurolt 8675 euroni.

• Bussijuhid alustavad ametlikult tööpäeva juba töökoha poole teele asumisega. Bussimootori soojendamise eest on ette nähtud lisatasu.

• Vedurijuhtide vabad päevad on 24 tunni asemel 28 tunni pikkused.

• Preestrid saavad lisatasu iga jumalateenistuse pealt.

• Mõningates riigiettevõtetes, nagu Hellenic Petroleum, makstakse 18 palka aastas. Öövalvur saab kuni 72 000 eurot aastas. Iga töötaja saab aastas viiepäevase luksuspuhkuse vabalt valitud hotellis. Kontserni töötajad teenivad võrreldes näiteks Saksamaa sama ala töötajatega 50 protsenti rohkem.

• Pikaajalised kõrgetasemelised poliitikud saadetakse pensionile kuldse käepigistusega väärtuses 250 000 eurot. Parlamendiliikmed, kes on selles ametis töötanud alates 1993. aastast, saavad topeltpensioni.

• Iga neljas Kreeka töövõtja on riigi palgal. Kõik riigiettevõtted on kahjumis, raudteefirmal OSE on umbes 11 miljardit eurot võlgu.

• Kreekas ei tunnustata ametlikult enam kui 200 000 illegaalselt ehitatud maja. Maksutulu? Null.

• Üks maksuinspektor kõrvaldas 2 miljonit eurot. Ja isegi mungad tegelevad maksupettustega – Athose mäel tehti illegaalseid maatehinguid.

• Riik tagab apteekritele vähemalt 35-protsendise kasumi. Apteekide tiheduselt – üks apteek 1200 elaniku kohta – on Kreeka Euroopa Liidus esikohal.

• Ateena nooblis linnaosas tabati arst, kelle pangakontol oli 10 miljonit eurot. Maksuametis deklareeris ta aga vaid 30 000 eurot.