Iga teine HIV-positiivne inimene tunneb süüd oma HIV-staatuse pärast. HIV-iga elavaid inimesi solvatakse, diskrimineeritakse, ähvardatakse ja tarvitatakse füüsilist ning vaimset vägivalda, teatas Delfile HIV-positiivsete võrgustiku kommuniaktsioonijuht.

23 protsenti HIV-positiivsetest inimestest on langenud füüsilise vägivalla ohvriks, sellest koguarvust 26 protsendi suhtes tarvitas vägivalda isiklik abikaasa või elukaaslane, selgus uuringust.

Kaheksa protsenti HIV-positiivsetest inimestest ei saanud soovitud meditsiiniteenust, kuna meditsiiniasutused keeldusid seda pakkumast. 19 protsenti HIV-positiivsetest kannatab igakuiselt nälga kolm või enam päeva. Kuus protsenti HIV-positiivsetest inimestest said eitava vastuse, kui palusid pereplaneerimise teenust. Veerand HIV-positiivsetest inimestest on vastu võtnud otsuse lapsi mitte saada.

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhi Igor Sobolevi sõnul on HIV-positiivsus enamuse uuringu respondentide üleelamiste ja negatiivsete tundmuste põhjustaja. Sisemine stigma mõjutab HIV-positiivse inimese psühholoogilist seisundit rohkemgi kui väljaspoolt tulenev sildistamine. Ärevusttekitav on suitsiidimõtetega HIV-positiivsete inimeste hulk. Sisemine stigma ja psühhoemotsionaalsed üleelamised toovad HIV-positiivsele kaasa muutusi käitumises, eluviisis ja suhtlemises. Inimesed teevad oma elus kardinaalseid muudatusi, lülitades end välja ühiskonnaelust.

60 protsenti tunneb oma HIV-positiivse staatuse tõttu süütunnet, 57 protsenti süüdistab ennast, 42 protsenti tunneb häbi, 33 protsendil on madal eneseusaldus. 20 protsenti süüdistab teisi. 10 protsenti tahaks oma elu lõpetada ja 10 protsenti tunneb, et nad peaks kandma karistust.