Vilja Kiisler: Näidake laipa, muidu ma ei usu

Loomulikult mitte. Äärmuslikud islamirühmitused on juba teatanud, et nende meelest pole Osama surm küllaldaselt tõendatud ning kuni ta seda pole, nemad liidri surma ei usu. Vaevalt nad meelt muudavad, kui ka CIA lõpuks pildid avalikkusse paiskab. Senised laibafotod on osutunud võltsinguteks, miks ei võiks siis CIA omad seda olla? Laibavõltsimine on tänapäeval väga lihtne ning küllap on selle eriala professionaalsed esindajad CIA palgal. Ma ei väida, et nii on, küll aga seda, et nii võib arutleda, ja seda tehakse.

Või nii: Valge Maja kinnitab, et see oli Osama, kes ära tapeti. Aga Valge Maja, lubage meenutada, ei ole sugugi alati tõtt rääkinud. Äkki võtsid nad lihtsalt laiba lihtsalt nüüd külmkapist välja? Äkki olid pildid ja videod juba ammu valmis tehtud? Kuidas kindel olla, et piltidel ja videotel, mis varem või hiljem ka ametlikult avalikustatakse, on ikka Osama? Äkki on tema teisik, kuuldavasti olnud neid palju? Ja üleüldse, seda, mismoodi pilte ja videosid töödelda saab, teab tänapäeval koolilapski.

Fenomen, mida ma kirjeldada püüan, seisneb selles, et pilt – olgu staatiline või liikuv – ei tõenda tänapäeval enam suurt midagi. Peale tahte tõendada.

Küsimus ei olegi siinkohal mitte selles, kas bin Laden ikka on surnud või kas USA valetab, vaid kuidas üleüldse tõendada toimunut. Väidan, et usaldusväärse tõendamise viise – selliseid, mis veenaksid laia avalikkust – jääb järjest vähemaks ning selle põhjuseks on meedia ja meediumite areng.

Kui inimesed põgenevad tsunami eest sinu oma silma all, vulkaanid purskavad otse elutoas ning sa võid kas või tuhandendat korda vaadata, kuidas su kaasmaalastest pantvangid paluvad püssitorude ees enese elu päästmist ja kojupääsemist, pole see kõik äkki justkui enam päris. Sa näed asju, mida justkui nägema ei peaks. Aga sa näed neid nii tihti ja niisugusel hulgal, et sa ei imesta enam ega küsi, kas seda peaks nägema või ei.

Tõsi, mõrvu enamasti online ei näe (välja arvatud terroristlike rühmituste sooritatud). Need tuuakse infotarbijale lähedale teistel viisidel. Aga see on selline imelik lähedaletoomine, mis seisneb kaugemaleviimises. Pistetatakse nii nina alla, et enam ei näe. Nägemiseks peab teatud distants olema, aga nimelt selle on uus meedia enam-vähem olematuks muutunud.

Või, hea küll: näed. Aga kas mõistad, et see on päriselt? Et inimene, kes loodusjõududega elu eest võitleb, on luust ja lihast nagu sinagi ning tunneb hirmu ja valu samamoodi, nagu tunneks see, kes parasjagu videot vaatab? Kas maasse kaevatud, kividega surnuks loobitav naine on meie jaoks ikka päriselt olemas või mitte?

Pigem mitte. Uuel meedial on kummaline omadus muuta toimuv ebareaalseks. Mida enamat me oma silmaga – sageli ka vahetult – näha võime, seda ebatõelisem see tundub. Surm on kõigest vaatemäng, draama või tragöödia, nõnda nagu nälgivad lapsed on vaid teatud liiki uudismaterjal. Kuskil see võib ju toimuda, aga enamasti mitte meil. Järelikult võib sama hästi ka olemata olla. See on nagu lugu mehest, kes seisab kaelkirjaku puuri ees, kehitab õlgu ja teatab: sellist looma ei ole olemas. Ma näen küll, aga seda ei saa olla, järelikult ei ole.

Ja tihti ei olegi. Nõnda nagu saab võltsida pilte ja videosid, laipu ja isegi elavaid inimesi, saab võltsida mis tahes liiki informatsiooni. Tõeväärtus ei ole enam ammugi uudiskünnise ületamise kriteerium. Toimetaja võib väga hästi teada, et järjekordne Osama laiba pilt on võltsing, sest see on lihtsalt nii kehvasti tehtud, aga ta paneb selle ikka üles, sest teised panevad ju niikuinii. Pildi uudisväärtus seisneb veel ainult selles, et keegi viitsis võltsida.

Viimaks taandub kõik küsimusele, kas konkreetne infotarbija seda konkreetset infot uskuda tahab või ei. Ükski pilt või video teda selles ei veena, mis tahes argumentatsioonist või faktidest rääkimata, olgu nende esitaja kes tahes. Veerpalu uskujate kommuun pidi küll vähenemas olema, aga üks on kindel: uudisvoog või mis tahes liiki tõendused seda nüüd küll ei muuda. Mõned lihtsalt väsisid uskumisest ära ja usuvad vahelduseks midagi muud. Näiteks, et bin Laden polegi tapetud või et Elvis on elus.

Nii et te võite laipa näidata, palju kulub, nad ei usu ikka, kui ei taha.