„Foorumi eesmärk on selgitada nii meditsiinitöötajatele kui ka kogu avalikkusele, et HIV-infektsioon ei erine mitte millegi poolest teistest kroonilistest haigustest nagu suhkurtõbi või astma. Kroonilised haigused on ravimitega kontrollitavad,“ ütles Tartu ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja ja EIS juhatuse esimees doktor Matti Maimets.

„Selleks, et kõik HIV-positiivsed üles leida ja ravile suunata peab Eestis oluliselt suurendama HIV-diagnostikat. Meie eesmärk on rõhutada tervishoiuasutustele, et kõigi patsientide testimine on oluline ning et nakatunud inimesed tuleb kohe suunata nakkushaiguste arsti vastuvõtule,“ selgitas Maimets.

„Oluline on siinkohal mõista, et varajane diagnoos ja õigeaegse ravi alustamine lubab HIV-infektsiooniga elada sama kaua ja kvaliteetselt kui HIV-negatiivsel inimesel,“ lisas ta.

Lisaks ennetustööd puudutavatele teemadele arutletakse foorumil ka HIV-positiivsete naiste elu ja selle kvaliteedi teemal. Samuti käsitletakse HIV-infektsiooniga naiste tervislikku seisundit puudutavaid küsimusi lähtuvalt günekoloogilistest, kardioloogilistest ja psühholoogilistest aspektidest.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhata doktor Kai Zilmeri sõnul pööratakse seekordsel foorumil enam tähelepanu just HIV-positiivseid naisi puudutavatele teemadele, kuna naiste teadlikkusest oleneb nende tulevaste laste tervis. „Noored naised, kellel sageli tuleb HIV-diagnoos ilmsiks rasedusega günekoloogi poole pöördumisel saavad õigeaegselt alustatud profülaktika puhul sünnitada terve lapse loomulikul teel, kuna HIV kandumise tõenäosus emalt lapsele on sel juhul alla ühe protsendi,“ selgitas Zilmer.

Nakkusarstid panevad kõigi inimeste südamele, et enda testimine on äärmisel oluline ning kellelgi ei tasuks karta diagnoosi, vaid pigem teadmatust. HIV on krooniline haigus nagu paljud teised, mis vajab jälgimist ning on raviga kontrollitav. Paraku ei alusta täna Eestis 50 protsenti HIV-positiivsetest inimestest spetsiifilise raviga õigeaegselt.