"Osama bin Laden on olnud aastaid eemal aktiivsetest al-Qaeda operatsioonidest, täites peamiselt elusa sümboli rolli. Ja nüüd on ta surnud, hukkunud võitluses uskmatute vastu. Islamimaailmas tähendab see suurimat märtri staatust, ehk teisisõnu saab temast veelgi suurem sümbol, kelle nimel võib võitlus uskmatute vastu vaid indu juurde saada," kirjutas Toomse oma blogis.

"Pole ka välistatud tema tõusmine prohveti staatusesse vähemasti radikaalsemates ringkondades. Selles mõttes toimib selle mehe surmamine just vastupidiselt esialgu soovitule," lisas Toomse.

"Kuigi olukord on veel väga värske ja ametlikke tõendeid ei ole esimeste tundide jooksul avaldatud, võib see sündmus tõsiselt halvendada moslemite ja kristlaste kogukondade vahelisi suhteid lähitulevikus. Seda mõjutab vast kõige enam viis, kuidas bin Ladeni surmamist kujutatakse läänes. Moslemite ühiskonnas on kõrgeks väärtuseks au. Au haavamine nõuab verist kättemaksu, seega tuleb läänel olla tegelikult väga ettevaatlik oma tunnete ja rõõmuhõisetega selle sündmuse üle."

"Ratsionaalselt arvestades ei muuda see bin Ladenit enam surnumaks, seega ei anna emotsioonid midagi juurde juba saavutatule. Pigem vastupidi, uudist liigselt üles puhudes ja surnud meest naeruvääristades, võib see tekitada hulga vihaseid noori moslemi mehi nii siin kui seal ühiskonnas, kes hakkavad ennast aina usinamalt välja elama läänlaste elusid võttes."

"Radikaalsete liikumiste jaoks ei ole bin Ladeni surm mitte heidutus, vaid õnnistus – see on uus tugev ajend ja motivaator uute vägivallalainete tarvis lääne vastu. Talibani vaimne isa mulla Omar näiteks, olles olnud bin Ladeni isiklik sõber ja liitlane juba Nõukogude vägede vastu võitluse päevilt, leiab siit kindlasti uusi sütitavaid sõnumeid värskelt avatud „kevadkampaania“ toitmiseks. Seega selles mõttes võivad meie oma võitlejad Afganistanis maitsta neid kibedaid vilju, mis on tegelikult kasvanud lääne eneseimetlusest."

"Kõige parem oleks olnud tülikas persoon võtta maha vaikselt, üldsegi mitte seda reklaamides. Tema kadumine oleks tekitanud pigem segadust ja ei annaks piisavalt alust teda märtriks nimetada. Aastate möödudes oleks ta vajunud unustuse hõlma. Nii oleks küll jäänud rahuldamata lääne avalikkuse kättemaksuhimu ja poliitiline aupaiste, kuid pikemas perspektiivis võiks selline tegutsemismall tõenäoliselt säästa lääne inimeste elusid ja raha päris suurel hulgal. Aeg annab arutust. Kuid kas ka arukust?" lõpetas Toomse.