Vene diplomaat kritiseeris Eesti ajalookäsitlust
"Kahjuks on küsimusi, kus meie lähenemised lähevad mõnede Balti riikide omadest lahku, kusjuures mõnikord diametraalselt. Selliste hulka võib arvata nii mõningaid ajalooaspekte kui ka tänapäeva sündmusi," ütles diplomaat intervjuus BNS-ile.
Tema sõnul tekitavad Venemaas "õigustatud nördimust sellised aktsioonid nagu nelja aasta eest Tallinnas aset leidnud Nõukogude sõduri monumendi rüvetamine ja järgnenud mahavõtmine".
"Kellegi jaoks pole saladuseks, et Nõukogude Liit andis Euroopa fašismist vabastamisse otsustava panuse. Riik kandis kohutavaid inimkaotusi: hukkus üle 27 miljoni kodaniku. Nende seas oli venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, asereid, armeenlasi, kasahhe, juute ja paljude teiste rahvaste, sealhulgas Balti rahvaste esindajaid. Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglase moraalne kohus on hoida mälestust neist ohvritest, muu hulgas sõjahaudade korrashoiu kaudu," lausus Azimov.
"Toon teise näite sündmustest, mis ei aita kaasa Venemaa ja Eesti vahelisele teineteisemõistmisele. Need on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu regulaarsed kokkutulekud Sinimäel, kus osalevad "mõttekaaslased" teistest Euroopa riikides. See "liit" ühendab ligi 2000 Teise maailmasõja veterani, kes sõdisid fašistliku Saksamaa poolel, sealhulgas SS-i 20. diviisis. Tuletan meelde, et SS-i üksuste, kaasa arvatud Eesti Leegioni tegusid kvalifitseeris Nürnbergi sõjatribunal, mille otsused on tänini jõus, kuritegelikeks. Nende nõndanimetatud veteranide kätel on miljonite inimeste, sealhulgas rahumeelsete elanike veri," ütles Vene diplomaat.
Tema sõnul "teeb erilist muret fakt, et taolised kokkutulekud, nagu ka Erna-laadsed sõjamängud, toimuvad Eesti ametiisikute mahitusel. Sellised faktid on tänapäeva Euroopa jaoks vastuvõetamatud".
Sama toimub ka Lätis
"Midagi samalaadset toimub ka Lätis. Me ei saa leppida igal aastal 16. märtsil korraldatavate Relva SS-i kunagiste leegionäride "sanktsioneeritud" rongkäikudega, kokkutulekute ja kontsertidega, samuti mälestusaktsioonidega Lestene kalmistul, kuhu on maetud endised SS-lased. Kahjuks toimub leegionäride austamine Riias sisuliselt politsei kaitse all ning muutub rahvusradikaalide manifestatsiooniks," ütles Azimov.
Tema sõnul teeb Venemaale "jätkuvalt muret Eesti ja Läti võimude diskrimineeriv poliitika venekeelse rahvusvähemuse suhtes. Jutt käib nii piiravatest seadussätetest, mis kitsendavad keelelisi õigusi, kui ka niinimetatud mittekodanike väljalülitamisest ühiskonna- ja poliitikaelust".
Ta tõi näiteks, et Lätis on valimisõigus EL-i riikide kodanikel, kes on viibinud Lätis üle 90 päeva. Samal ajal suur osa elanikkonnast - 360.000 inimest, kes on elanud selles riigis selle loomise hetkest peale, on sellisest õigusest ilma jäetud.
Topeltstandardite poliitika
"Rahvusvähemuste õiguste tagamise kohustus on üks põhilisi OSCE "humanitaarkorvis". Kas tasubki mainida, et topeltstandardite poliitikas, mittepõlisrahva derussifitseerimises, eeskätt haridus- ja inforuumis, kätkeb Balti riikides rahvustevaheliste hõõrumiste oht ning see pidurdab kahepoolsete suhete arendamist kõnealuse piirkonna riikidega," lisas Venemaa alaline esindaja OSCE juures.
