"Kaitsepolitsei oli Edgar Savisaart väga intensiivselt ja jälitustegevuse kõrgeimal tasemel jälginud juba vähemalt 2010. aasta algusest. Kuulati pealt kõiki tema kõnesid, jälgiti SMS-e ja inimesi, kes talle külla tulid. Lindistati ka Savisaare Eesti-vestlusi. See informatsioonipagas on palju suurem, kui oskame täna arvata.

Aga kes siis ikka lindistas? Kes oli see „rott” Savisaare kõrval? Spioonilugudes on kõik võimalik. Hästi ettevalmistunud luurehundid tavaliselt teavad oma ohvrite kombeid. Nad teavad näiteks, et neid huvitaval inimesel on kombeks lennukisse istudes pintsak stjuardessile ära anda. Nad oskavad teha nii, et ühe väikse riigi pealinnast ei saa näiteks Moskvasse kuidagi teisiti, kui – ikka näiteks – peab lendama läbi Riia. Ja seal ei võta pintsakut vastu juba lihtne stjuardess...

Novembri alguses kaitsepolitsei nn ajutises konspiratiivsuvilas, Vääna-Jõesuu puhkebaasis kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegiga vestelnud Savisaar teatas hiljem võidurõõmsalt, et sai aru küll, et salakõnelusi lindistati! „Kuna nurgas oli makk, millel põles punane tuli ja lindistamisnupp oli sisse vajutatud.” Olles ise suur spionaažihuviline, teab Savisaar ilmselt siiski, et tänapäeva võimalusi arvestades võib salavestlusi lindistada ka kuuereväärile kinnitatud nööpnõelake."

Delfi avaldab Ajakirjade Kirjastuse välja antud Tuuli Kochi raamatust “Savisaar — tujukas mängur” kolm episoodi. Eelmine lõik on loetav SIIT, kolmas osa avaldatakse Delfis homme.