Koolieeliku nördinud ema: olen lapse koolikoha pärast kaotanud ööune
Tema närvid on pingule tõmmatud, sest esmaspäevaks peavad kõik koolid avaldama vastuvõetud õpilaste nimekirjad, aga erakoolist tuli juba äraütlev vastus ja teises koolis ollakse n-ö ootenimekirjas.
„Peaks ikka olema nii, et igale lapsele on kodule lähimas koolis koht määratud ja kui keegi soovib, siis ta võib mõnesse teise kooli katseid teha,“ kõneles lapsevanem Delfile. „Siis jääks ära see tobe paanika ja see, et üks inimene teeb avalduse 19 erinevasse kooli.“
Delfiga vestelnud ema tunnistas, et ei tahtnud hakata last vedama igasse kooli katsetele ja püüdis avaldusi tehes säilitada reaalsustaju, esitades avalduses üksnes koolidesse, mis on kodule lähemal või logistiliselt pere jaoks heas kohas.
„Nüüd mõtlen, et äkki tegin valesti,“ avaldas ta oma kahtluse. „Eilegi tuli pähe mõte, et kas ma nüüd olen oma lapse tuleviku ära rikkunud, kui haridusamet määrab talle kooli linna teises otsas.“
„Mõtlesin, et oleks võinud lapse registreerida veel mõnda kooli, näiteks sinna, mille ma ise kunagi lõpetasin,“ kõneles põline tallinlane. „Aga nüüd on juba hilja, sest süsteem seda ei luba. Seda paanikat poleks olnud, kui oleks olnud üks kindel kool, mis on määratud.“
Erakool ei võtnud vastu, aga andis hea kogemuse
Nädala alguses sai pere eitava vastuse Rocca al Mare (RAM) koolist. „Me olime nii valmis, et ta saab sinna, aga ei saanud,“ kõneles nördinud ema. Ta kiitis siiski kooli, et katsetel oli kõik väga positiivne, samuti pakkus kool tagasisidevõimalust. „Lähengi nüüd kooli vestlema, mis meile takistuseks sai, kas teadmised või midagi muud,“ ütles ema.
Ehkki kohe sügisel öeldi, et eelkool mingit eelist kooli vastuvõtmisel ei anna, käis laps siiski terve talve kord nädalas RAM kooli eelkoolis ja vanemad maksid selle eest 1010 krooni kuus. „Kas see oli nüüd pluss või miinus, ei teagi,“ arutles ema. „Aga kindlasti andis see lapsele hea koolitunnetuse.“
Lapsevanem lükkab ümber ka linnalegendi, et erakoolid küsivad vanemate töö ja sissetuleku kohta. „Kõlakatel, et vanemate töökoht loeb, ei ole mingit alust,“ rääkis ta oma kogemusest. „Isegi ankeedis ei küsitud seda. Võib-olla nad jälgisid, kuidas on eelkooli õppamaks laekunud.“
Koolid on vastutulelikud
Veel kahte kooli avalduse teinud peret tabas aga ebameeldiv üllatus, kui vahetult enne järgmisi katseid laps haigestus. Ema kirjutas koolidele kiiresti elektronkirja ja sai väga mõistvad vastused, kus pakuti juba uut aega vestlusteks. Õnneks lapse tervis paranes ja nii mindi katsetele Õismäe kooli ja Westholmi gümnaasiumisse. Viimasest tuli ka teade, et ollakse n-ö varunimekirjas.
„Kui siiani on lapsega seotu kõik kenasti ja rahulikult kulgenud - lasteaeda saamine, hea perearsti leidmine, trenn, lapse tervis - siis nüüd tundub, et kõik läheb üle kivide-kändude ja head tulemust loota pole,“ avaldas mures lapsevanem.
Perekoolis on paanika
Ka Perekooli portaali foorumit lugedes hakkab silma lapsevanemate paanika - seal käiks justkui oksjon koolikohtade pärast. Küsitakse üksteiselt nõu ja tundide täpsusega tahetakse teada, kellele ja kuna juba on kooli vastuvõtust või väljajäämisest teatatud.
Näiteks küsib üks lapsevanem: „Mis kell te kirja saite, et olete joone alt saanud põhinimekirja?“
Üks postitaja aga avaldab: „See aeg on juba nii pikaks veninud, et ei tea, kas enam normaalseks inimeseks tagasi saabki.“
