„Kui vaadata haigekassa majandusaastaaruande andmeid, siis 2010. aastal langes keskmine haigushüvitise summa, kuid üldjoontes jäi samaks keskmine haigushüvitise pikkus - kasv 14,4-lt 14,6-le päevale,“ kommenteeris kommenteeris teemat Praxise analüütik Priit Kruus Med24-le. „See näitab, et pikemate haiguslehtede osakaal on küll kasvanud, kuid mitte märgatavalt.“

Üks võimalik seletus võib Kruusi sõnul olla selles, et lühemaid haiguspäevi enam haigekassas ei vormistata ja seetõttu keskmine kestus natuke pikenes.

„Kindlustatutele väljastatud lehtede arv kokku on oluliselt langenud,“ tõi ta statistikast välja. “Siin võib olla nii statistilisi põhjuseid kui ka aspekte, et paaripäevast töölt puudumist ei vormistata haigekassas.“

USA kogemus

Kruus viitas USA kogemusele, mis näitab, et olukorras, kus haiguse tõttu on rahaliselt väga kahjulik töölt puududa, võib suureneda haigestumine eeskätt sesoonsetesse nakkushaigustesse ja seetõttu sageneda ka haiguspuhangud. „Samas on pikaajalist mõju kroonilistele haigustele mõõta väga raske,“ lisas ta.

Kokkuvõttes märkis Kruus, et oma tervise eest hoolitsemisel on lõplik vastutus inimesel endal.

Haigushüvitisi ligi miljard krooni vähem

Haigekassa maksis ajutise töövõimetuse hüvitisteks mullu 1,27 miljardit krooni ehk ligi 80 miljonit eurot, mis on ligi miljard krooni vähem kui 2009. aastal.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulude vähenemine on tingitud seadusemuudatustest, töötavate kindlustatute arvu vähenemisest ning sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemisest, selgub haigekassa majandusaasta aruandest.

Tulenevalt seadusemuudatustest maksab haigekassa hüvitist alles alates haigestumise 9. päevast ning hüvitise määr on varasemast väiksem.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid