Kas te, emad, vaatate ka, mis oma lapsele selga panete?

Hiljuti on olnud Delfis palju juttu just lasteriietest ja nendega seotud probleemidest. Kust saada kvaliteetseid ja vastupidavaid riideid ja seda mõistliku hinna eest. Mind aga paneb just imestama, mida kõike lastele selga pannakse.

Ma ei räägi puberteediealistest, kes riietavad end ise ja alati mitte just ilmastikule või vanusele vastavalt. Praegu mõlguvad hoopis meeles väikelapsed, keda vanemad ise riietavad ja kellele riideid valivad.

Nimelt jäi mulle poes silma umbes 3-5aastastele mõeldud T-särk, millel ilutses suurelt kiri “Born to be sexy” (tõlkes “sündinud seksikaks”) . Ma olin hämmingus, et selliseid asju müüakse. Mõnda aega hiljem nägin aga ühte last seda kandmas. Vanem inimene võib ju seda kanda ja olla natuke intrigeeriv, aga kas on eetiline sellise kirjaga pluusi panna selga lapsele?

Vaevalt, et see väikelaps ise teab, mida kiri ta särgil tähendab ja ega peagi teadma. Mis eesmärgil paneb üks vanem oma lapsele midagi sellist selga? Siinkohal pean ka silmas teistsuguseid litritega särke, kus on kirjas midagi analoogset. See oleks nagu lapsele sildi kinnitamine ja tema letile panek ning kannab endas vaid üht sõnumit: hei, piirkonna pedofiilid, siin on üks seksikas tükk!

Mõnda aega tagasi tekitas kõmu teleris näidatud laste iludusvõistlus, kus üks väikelaps kandis oma etteastes koonusrinnahoidjat. Puudu oli tookord vaid metallpost, mille ümber liuelda. Kas mõned lapsevanemad siis ei hooma, et kuskilt läheb piir? Et koolieelik võib olla armas, ilus ja printsess, aga mitte “seksikalt” riides beib. Minu jaoks isiklikult ei olnud selles poolpaljas lapses midagi seksikat. Sellist sõna sellises vanuses lapsega seostada on juba kohatu.

Ei olnud ka ammu, kui Rootsis oli skandaal seetõttu, et kaheaastastele paisati müüki bikiinid. Hiljem korjati müügilt ka seitsmeaastastele mõeldud liialt seksikas rinnahoidja, mis samuti emade seas pahameelt tekitas. See on aga hea ja annab märku, et sündsustunne on kuskil siiski veel olemas.

Millepärast siis hakatakse juba väikesest peale lapsi riietama provotseerivate kirjadega riietesse või siis lihtsalt sellistesse, mis ilmselgelt ei ole lapsele eakohased? Kas tõesti elatakse enda puudujääke laste kaudu välja või on kadunud see eetiline piir, mis sobib ja mis mitte?

Õnneks võib tõdeda, et enamik väikeseid lapsi jookseb ringi siiski eakohaselt riietatult ja nad on ilusad ning armsad. Mõnele teisele aga on kahjuks selga topitud riideese, mis paneb pead vangutama ja pargis ringi vaatama ega mõni kahtlane onu kuskil puu varjus pole liiga kauaks vahtima jäänud.