Henn Põlluaas: Põlissoomlased aitavad kaitsta Eesti huve
Tembeldamine ja äge kihutustöö vilja ei kandnud — Põlissoomlased olid ainus erakond, mis Eduskuntasse esindajaid juurde sai. Neist 11 on naised, millega sai ümber lükatud ka väide, justkui ei hindaks põlisoomlased naisi. Timo Soini, Põlissoomlaste erakonna juht oli ka kõige enim hääli saanud kandidaat.
Valimiste tulemused näitavad selgelt soomlaste tüdimust olemasolevatest erakondadest, stagnatsioonist ja senistest poliitilistest suundumustest. Valimised tõestasid rahuliku pinna all miilanud ootusi ja vajadust põhimõtteliste muutuste järele. Ühtaegu näitas see ka tendentse ja suundumusi terve Euroopa maastaapides.
Eesti äsjatoimunud valimistega võrreldes on eriti hämmastav asjaolu, et sellist muutust ja rahvuslik-konservatiivsete ideede jõulist edasitõusu oleks tegelikult oodanud just nimelt Eestis, mitte rahulikus ja igavavõitu Soomes. Nn revolutsiooniline situatsioon ja vajadus muutuste järele oli selgelt hoomatav hoopis siin, mitte teisel poole Soome lahte. Ometi võitsid Eestis needsamad jõud, mille juhtimisel oleme praegusesse majandus- ja demokraatia-, demograafia- ja suveräänsuskriisi sattunudki.
Võib spekuleerida, kui suurt osa mängis siin e-hääletamise tulemus. Ei peeta seda ju turvaliseks ja võltsimiskindlaks kusagil väljaspool Eestit, ammugi mitte Soomes. See on tõsine mõttekoht… eriti seetõttu, et meie viimaste e-valimiste andmebaaside võltsimatust pole võimalik enam kontrollidagi — need hävitati väikeparteide ja üksikkandidaatide protestile vaatamata ära. Olgu sellega, kuidas on, kuid Soomes ei kavatseta e-valimisi sisse viia.
Mis aga ei hämmasta, on Euroopa liidu poolt tulevad signaalid. Seal on Soome valimistulemuste selgumise järel juba hoomatavad selged paanikamärgid stabiilsusfondi, EL ühtlustumise, immigrantide piiramatu sisserände, multikultuuristumise, liitriigistumise jne saatuse pärast. On need ju kõik asjad, mida euroskeptilised Põlissoomlased vastustavad. Selgelt on näha, et Brüsselile ei meeldi Timo Soini sõnad ja põlissoomlaste seisukoht, et soome lehma peab lüpsma Soomes ja ka piima jooma Soomes, mitte jagama seda laristavatele Euroopa heaoluriikidele ja pankadele.
Kuigi Põlissoomlasi süüdistatakse populismis ja sallimatuses, oleks raske ette kujutada, et EL käituks Soomega samamoodi nagu 2000. aastal Austriaga, kui Viinis tuli koalitsioonivalitsuse koosseisus võimule Jörg Haidleri juhitud paremrahvuslik Vabaduspartei ja Austriale määrati samal põhjusel poliitilised-diplomaatilised sanktsioonid ja boikott. Austria rahva tahtest sõideti teerulliga üle, sest EL juhtivtegelastele demokraatlike valimiste tulemus, paremrahvuslaste võit, lihtsalt ei meeldinud. Põhjenduseks toodi sulepeast välja imetud Austria “eemaldumine Euroopa väärtustest”. Mõnedes ringkondades on sarnaselt püütud demoniseerida ka Põlissoomlasi ja nende juhti Timo Soinit.
Mingit survet ja sanktsioone Soomele oleks võinud eeldada ehk siis, kui Põlissoomlased oleks valimised võitnud. On ju EL keskvõimu positsioonid ja õigused tänaseks oluliselt tugevnenud ning surve rahvuslike aadete ja väärtuste hülgamisele on aastatega vaid kasvanud. Teisalt on aga kasvanud ka paljude liikmesriikide vastuseis multikultuuristumisele, mille tagajärjed on olnud just vastupidised soovitule. Meenutagem vaid Taani immigratsioonireeglite karmistamist ja Angela Merkeli tõdemust, et multikulti on kaputt.
Valitsust moodustada Põlissoomlased ei saa, kuid on selge, et tulevasse Soome valitsusse kuulub mitu nende rahvuslik-konservatiivse maailmavaate esindajat. See ja suur osakaal parlamendis toob kahtlemata kaasa uute suundumuste ja ideede tuleku, või õigemini vanade heade ja läbiproovitud väärtuste naasmise Soome sise- ja välispoliitikasse ning otsustavama enda huvide eest seismise nii ida kui lääne suunal.
Loodetavasti avaldab Põlissoomlaste hiilgav valimistulemus positiivset mõju nii järjekindlalt võimu koondavale ja liikmesriikide suveräänsust vähendavale Euroopa Liidule, kui ka euroliidu oblastina käituva Eesti valitsusele ja riigikogule. Meid on alati õhutatud võtma eeskuju põhjamaadest, eriti Soomest. Tehkem siis seda.
Autor on Eesti Rahvusliku Konservatiivse Liidu juhatuse liige.
