Kui muidugi tahta lapsele ainult nii-öelda firmakaid selga ja jalga panna, siis ehk tõesti tekib probleeme.

Noored emmed peaksid aga olema rohkem loomingulisemad. Miks peaks üks pisike inimene kandma kallimaid riideid, kui emme ise endale lubada saab? Riideid saab osta ka kasutatud riiete poodidest ja vahetada neid sõpradega, kelle lapsed juba neist välja kasvanud on.

Tallinnas asuvast “Suva” tehasepoest saab odavalt leiunurgast nii sokke kui ka sukapükse — lihtsalt tuleb veidi otsimisega vaeva näha ja üllatud isegi,  kui põnevaid asju sealt leida võib.

Samuti võib küsida, milleks leiutati õmblusmasinad? Kõik küll ei oska õmmelda, aga ehk leidub siis kõigil keegi tuttav, kes oskab ja on nõus õpetama.

Ka enda vanadest kantud teksastest saab lapsele toredad õuepüksid õmmelda. Ostes kangapoest kileriiet valmivad kerge vaevaga kilepüksid, millega saab õues vabalt ringi möllata. Kangapoodides on saadaval ka hulganisti vidinaid, mida saab laste riietele kaunistuseks õmmelda.

Olles nüüdseks ise vanaema, on lausa hea meel selle üle, mida kangapoed nüüdsel ajal pakuvad. Vanasti oli hea, kui said mõned meetrid pesuriiet osta ja sedagi talongide eest.

Omal ajal lõikasin ja harutasin enda riietelt firmasilte ja õmblesin need siis lapse riietele. Samuti sai riideid huvitavamaks tehtud “kiletehnikaga“ — triikisin kile riide alla, siis lõikasin välja vastava kujundi ja triikisin siis selle rõivale, mida soovisin kaunistada. Ja nii oligi laps omamoodi riietes.

Ei saagi enam aru sellest, kui kurdetakse, et pole riideid lastele leida. Kui need, kes nii väidavad, oleks elanud vene ajal, mida nad siis küll oleks teinud?