Peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonnahaigused

Alanud südamenädalal tuletatakse inimestele meelde, et südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks — 2009. aastal oli üle poole surmasid ehk 8796 juhtumit tingitud vereringeelundite haigustest.

Haigekassa kulud südame-veresoonkonnahaigustega seotud raviteenustele olid eelmisel aastal 1358 miljonit krooni, sealhulgas kulud tööealises eas elanikele (20-64 aastat) moodustasid kokku 38 protsenti kuludest ehk 511 miljonit krooni.

Südamenädalat tähistatakse Eestis juba 1993. aastast. See on osa südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast, mis näeb ette, et aastaks 2020 peaks alla 65-aastaste meeste ja naiste suremus nendesse haigustesse olema vähenenud vastavalt 40 protsenti ja 30 protsendi võrra. Liikumisharrastuste edendamiseks on aga kultuuriministeeriumi eestvõttel valminud uus liikumisharrastuse arengukava, mille põhieesmärk on, et 2014. aastal tegeleks 45 protsenti Eesti elanikest regulaarselt liikumisharrastusega.