Perekonna unistus Eestist ära kolida ei hooli ka reeturisildist

Kahe aasta eest võttis kõrgharidusega Maret kätte ja lahkus Eestist koos abikaasa Rolandi ja kahe lapsega, kes nüüd omandavad igapäevatarkusi Austraalia linna Brisbane’i koolis ja lasteaias.

„Vaatasime piltide pealt, et täitsa kena linn, aga kui kohale saabusime, siis tundus küll, et kuhu me nüüd sattunud oleme,” meenutab Maret enda esimest kohtumist praeguse kodulinnaga.

Maret käis ühes Eesti suuremas, kui mitte suurimas ettevõttes hästi tasustatud tööl, kuid unistus väljamaale minekust oli juba aastaid hinges, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sama käib ka Rolandi kohta ja kummagi elu esimene abikaasa seda ideed ei jaganud. Ühes töökohas käies aga sai koos lõunatades räägitud unistusest minna välismaale elama, üks asi viis teiseni ja nüüd elataksegi ühe perena kodumaast mitmeteistkümne tuhande kilomeetri kaugusel.

Mareti praegune amet meenutab Eesti mõistes büroojuhi-sekretäri oma ja Roland töötab ühes suurettevõttes IT-mehena, kuid vähemalt elukvaliteedi pärast kurtma nad ei pea.

„Tekkis mõte, et miks ma pean Eestis töötama päevast päeva, saades seejuures keskmisest kõrgemat palka, aga ikkagi muretsema, kuidas maksta ära eluasemelaen korteri eest,” meenutab Maret.

„Äkki meid peetaksegi reeturiteks, et me siia tulime ja Eestisse ei jäänud, aga las nad siis peavad, mina elan enda elu ja mõtlen enda laste peale, et nemad õnnelikud oleks,” arutleb Maret.