Akadeemik Jüri Martin ja merendusanalüütik Raivo Portsmuth rääkisid ETV saatele "Pealtnägija", et kuigi seni pole suuremaid katastroofe sadamate territooriumitel juhtunud, siis on sellise suurõnnetuse võimalus õhus just seoses ohtlike ainete ladustamise ja transiidiga Muugal, vahendavad ERR Uudised.

Eksperdid meenutasid 2006. aasta 26. märtsi pärastlõunal Muuga sadama terminalis ühe väetisekupli põlengut. Toona oli väetisega seotud tulekahju tõttu väljakuulutatud häire nr. 3, mis tähendas kõige kõrgemat valmisolekut.

Martini ja Portshmuthi väitel oli riik tol niigi kurval, president Lennart Meri matusepäeval, väga lähedal ahelreaktsioonile ja katastroofile.

"Kui Hiroshima pomm oli 20 000 tonni TNT-d, siis ühe Muuga kupli all on pool Hiroshima pommi," märkis Portsmuth.