Omatooted ostja valikuvabadust ei ohusta
Kaupluse omatoote olemasolu kaotaks võimaluse valida siis, kui kauplus vaid omatoodet müükski. Kuna kauplusenimeline toode on vaid üks pikas toodete loetelus, siis valikut see ei mõjuta. Valikut mõjutab tarbija hetkeline finantsolukord. Kaupluse nime kandev odavam toode annab seega võimaluse tarbijal mitmekesistada oma toidulauda või siis lihtsalt annab võimaluse söönuks saada.
Tuleb mõelda ka sellest, kuidas omatoote hind kujuneb. Kaupluse omatoote müügist saadav kasum on väiksem, kuna kaupmees on sunnitud tegelema väljaminekutega, mis jäävad olemata tootja firmamärgistusega kauba müügil, eeldusel, et kaupmees tellib kauba, mitte ei tooda seda ise. Samas võimalus osta soodsama hinnaga omatoode meelitab ligi tarbijat ning seega tõuseb käive.
Nagu keegi kommentaariumis väitis, annab see tootjale võimaluse optimeerida tootemahtu. See tähendab seda, et odavam hange annab tootjale võimaluse teha järeleandmisi tootmistehnoloogias. Ehk siis näiteks Selveri makaronid ei pea olema konkurentsivõimelised näiteks Torino makaronidega, aga omama siiski sellist kvaliteedistandardit, et kauplus julgeks seda oma nime all turustada. Seejuures ei pea tootja, näiteks Põltsamaa mahlatööstus, muretsema soodsama, analoogtoote turustamise pärast, ta täidab vaid tellimust.
Tarbija valiku määrab tema majanduslik olukord ja hetkevajadus, reeglina ei ole ma inimeste tarbimisharjumuste juures tähele pannud, et keegi kuhjaks oma korvi täis soodsamaid kaupluse omatooteid ja ei ostaks sinna kõrvale midagi muud teisest sortimendist. Selle, kui palju keegi kõige odavamaid tooteid ostab, määrab ikkagi ära see, kui palju saab ostja enda vajaduste katmiseks kulutada ja millistest maitseelistustest ta on nõus loobuma.
Mis puutub kodumaise toodangu ja kaupluse omatoote vahelisse seosesse, siis leian, et need kaks ei takista teineteise turustamist. Küll aga võiks kodumaisel toorainel põhinev kohalik toodang olla siseturul lahus maailmaturu hindadest. Eestis kasvatatu ja sellest toodetu peaks olema kohalikule tarbijale võimalikult soodsa hinnaga, selle välismaale müügiks tuleks rakendada maailmaturu hindu. Põllumehe jaoks ei tähendaks see kaotust, kuna siseturu madala hinna kompenseeriks tunduvalt kallim väljamüügihind
