Pea pooled naised ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid
Eesti Seksuaaltervise Liidu värskest uuringust selgub, et 41 protsenti viljakas eas Eesti naistest ja meestest ei planeeri konkreetselt, millal ja kui mitu last saada. Pea pooled küsitletutest (49 protsenti), kel on olnud planeerimata rasedus, kinnitavad, et ei kasutanud sellele rasedusele eelnevalt mitte ühtegi rasestumisvastast vahendit.
Naistearst Kai Haldre rõhutas uuringu tulemusi kommenteerides, et ennekõike sünnivad lapsed ikka armastusest, mitte suurest planeerimisest. „Samas on oluline, et inimesed, kes elavad seksuaalelu ei soovi mingil juhul antud ajahetkel rasedaks jääda, kasutaksid rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida soovimatut rasedust ja aborti.“
Tänavu jaanuaris läbi viidud veebiküsitluse eesmärk oli kaardistada hoiakuid soovimatu raseduse osas. Sihtrühmi oli kaks: naised-mehed vanuses 18-46 aastat ning lastega naised vanuses 18-35 aastat. Kokku oli uuringule vastajaid 500, küsitleti nii eesti- kui ka venekeelset sihtrühma. Sarnased uuringutulemused on võrdlusena olemas ka Leedu kohta möödunud aastast.
Kui võrrelda Eesti ja Leedu uuringutulemusi on Haldre sõnul huvitav see erinevus, kuidas inimesed kirjeldavad oma emotsionaalset reaktsiooni: “Kui eestlaste puhul võib esimesed tunded ja mõtted soovimatust rasedusest võtta kokku sõnadega „hirm“ ja „šokk“, siis leedukate puhul on iseloomulikuks tundeks rõõm,“ märkis Haldre. Samas kinnitasid vastajad, et asjaolu, et rasedus ei olnud planeeritud, ei ole mõju avaldanud lapse kasvatamisele.
Soovimatu rasedusega on Eestis vastanuist kokku puutunud 61 protsenti lastega meeste ja naiste sihtrühmast. Pea pooled Eestis küsitletutest (49 protsenti), kel on olnud planeerimata rasedus, kinnitavad, et ei kasutanud sellele rasedusele eelnevalt mitte ühtegi rasestumisvastast vahendit. Eriti iseloomustab see nooremaid vastajaid. Enamjaolt sooviti sellises olukorras rasedust vältida katkestatud suguühte abil või ei olnud rasestumisvastast vahendit parasjagu käepärast. On ka neid, kes ei soovinudki rasedust vältida.
Planeerimata rasedus või laps mõjutab saadud vastuste põhjal keskmiselt 30 protsendil vastanutest paarisuhet negatiivses suunas– see on kas halvenenud või lõppenud. 31 protsenti ütleb, et planeerimata rasedus on muutnud nende karjäärivõimalusi või haridusteed. 37 protsenti kinnitab, et nad ei olnud lapse saamiseks majanduslikult valmis ning pidid leidma täiendavaid sissetulekuallikaid.
Kõige levinum rasestumisvastane meetod on kondoom. Seda kasutab 34 protsenti vastanutest peamise vahendina praegu ja 84 protsenti on kasutanud elu jooksul. Pille kasutab peamise rasestumisvastase vahendina antud hetkel 20 protsenti sihtrühmast, spiraali 7 protsenti, pillidega sama usaldusväärset tuperõngast kaks protsenti ja plaastrit samuti kaks protsenti. Kolm protsenti nimetas vähetõhusaid viise nagu suguühte katkestamine, tupeküünlad, SOS-pillid, päevade lugemine jne.
Uuringu küsimuses, mis põhjusel kasutatakse üht või teist rasestumisvastast vahendit, eelistatakse kondoomi turvalisuse, odavuse, lihtsa kättesaadavuse ja kõrvaltoimete puudumise tõttu. Naised eelistavad pille eeskätt menstruaaltsükli reguleerimise eesmärgil (vähem valusid, regulaarne tsükkel, parem näonahk jne) ja kuna pillid on väga kindel raseduse vältimise viis. Spiraali kasuks otsustavad need, kes soovivad pikemaajalise toimega rasestumisvastast meetodit ega soovi lähitulevikus või üldse enam lapsi. Plaastri ja tuperõnga kasutajaskond on kõrgema elustandardiga ja haritum osa vastanutest. Plaastri ja tuperõnga eelistena toodi välja kasutusmugavus, suur usaldusväärsus ja asjaolu, et need ei unune sama lihtsalt kui pillid.
Hinnanguliselt kolm naist neljast leiab, et selliseid rasestumisvastaseid vahendeid, mida nad on varem kasutanud, ent enam kunagi ei kasutaks, ei ole. 15 protsenti vastanuist leidsid, et pill on üks sellistest, mida on lihtne unustada. Naised, kes väldivad rasedust plaastri või tuperõnga abil, väljendavad kõrget rahulolu valitud rasestumisvastase vahendiga — paraku on nende vastajate hulk valimis liiga väike laiemate üldistuste tegemiseks. Kondoomid — kõige levinum viis rasestumisest hoiduda — on aga meetod, millega kõige vähem rahul ollakse. Pillidel on suur kasutajaskond, kasutajate rahulolu jääb keskmisele tasemele.
