Supo kinnitusel õnnestus neil mõnd sellist juhtumit ka väga detailselt paljastada. Täpsemaid asjaolusid aastaraamatus loomulikult ei avalaldatud, kirjutab Helsingin Sanomat.

Selliste operatsioonide eesmärgiks on saada või varastada soomlastelt mingit salajast teavet. Välismaise luuraja lõppeesmärk on aga värvata sihikule võetud isik oma agendiks.

Soome enda territooriumil üritasid välismaised luurajad möödunud aastal läheneda nii ametnikele kui ka teadlastele ja ajakirjanikele. Andmete kogumisele lisaks üritasid spioonid tuua avalikkuse ette oma riigi poliitilisi huvisid ja nägemust ning muid sõnumeid, kinnitab Supo.

Erilist edu on saavutatud just teadlaste abil avalikkuse tähelepanu alla jõudmise alal, nendib aastaraamat.

Samas poliitiliste otsustajatega üritatakse kontakti võtta "üsna harva".

Uutest tehnoloogiatest, mille vastu välismaa spioonid huvi tundsid, mainib Supo aastaraamat peamiselt nano- ja tuumatehnoloogiat.

Vastuluure oli eelmisel aastal endiselt Supo kõige suurem ja töömahukam valdkond - selle peale kulus 39 protsenti ressurssidest. Terrorismi tõrjumise peale kulus 35 protsenti ning selle osakaal aastaga suurenes (2009. aastal kulutati 31 protsenti).

Kokku oli Supo eelarve 2010. aastal 16 miljonit eurot.