Jaburatest maailmalõputeooriatest ehk miks meile ei tule maailmalõpp
Maiade näol on tegu Kesk-Ameerika indiaanirahvaga, kes elutsesid praegustel Lõuna-Mehhiko, Guatemala, Hondurase, El Salvadori ja Belize aladel.
Maiade rahvuse ja kultuuri teket võib lugeda erinevatel andmetel alanuks ajavahemikus 2600-2000 aastal eKr. Nende hiilgeajaks jäi aga periood aastatest 250 aastat eKr kuni 900 aastat pKr, misjärel maiade kultuur vaikselt hääbus. Praegugi asustavad paljud maiade järeltulijad oma esivanemate elupiirkondasid, olles nüüd siiski vaid üheks paljudest rahvustest Kesk-Ameerika rahvastekatlas.
Maiade hiilgeajal (aastal 250 eKr kuni aastani 900 pKr) mõjutasid nad oma tegevuse ja kultuuriga mitte vaid endi elualale jäävaid inimesi, vaid ka enam kui 1000 km kaugusele jäävaid rahvaid. Hiiglaslikud linnad, mida maiad vihmametsadesse püstitasid, tekitavad oma grandioossusega aukartust tänapäevalgi. Nende linnade varemed on ühtlasi kujunenud ühtedeks populaarsemateks vaatamisväärsusteks ja turismiobjektideks Kesk-Ameerikas.
Lisaks kultuurile ja kunstile arenesid maiadel välja ka kõrgetasemelised matemaatika ja astronoomia. Täpsus, mille maiad saavutasid erinevate astronoomiliste nähtuste selgitamisel (planeetide liikumine ja muud kosmilised protsessid) jäi ületamatuks aastatuhandeteks. Alles elektrooniliste mõõteriistade kasutuselevõtt 20. sajandi keskpaigas aitas inimkonnal uuesti kirjeldada protsesse, mille maiad olid oma algeliste vahenditega juba mitu tuhat aastat varem fikseerinud.
Olgugi, et maiade teaduslik tegevus oli tihedalt seotud religiooniga, näiteks toimis enamus tempelpüramiide ka observatooriumitena, ei kiputud seda siiski vaid usulistel eesmärkidel rakendama.
Nii pärineb maiadelt aasta pikkuse piiritlemine 365,246 päevaga (nn päikesekalender), mis erineb tänapäevastest mõõtmistest vaid murdosa jagu. Paralleelselt päikesekalendriga kasutati küll ka rituaalset, 260-päevalist kalendrit, mille eesmärk oli siduda päevad erinevate rituaalide ja jumalustega.
Ajalooliste daatumite määratlemiseks oli maiadel aga loodud päikesekalendrist ja rituaalsest kalendrist täiesti erinev süsteem - pikkarvestuse kalender. Pikemalt matemaatilistel arvutusmeetoditel peatumata kirjeldab antud süsteemi see, et selle kohaselt algas maiade ajaarvamine (meie ajaarvamisse ümberarvestatult) 12. augustil 3113. aastal eKr.
Maiade taoline ajaarvamine oli jaotatud väiksemateks osadeks ehk 13 baktuniks (144000 päevane tsükkel), baktunid omakorda jagunesid 20 katuniks (7200 päevane tsükkel). Koos moodustasid need nn Suure Tsükli, mille kestvuseks määrati 5125,26 aastat.
Nii jõuamegi lõpuks nn "maailmalõputeooriani", kuna maiade ajaarvamise Suure Tsükli lõpukuupäevaks on välja arvutatud 21. detsember aastal 2012.
Siinjuures tuleb ära märkida, et konkureerivad matemaatilised arvutused on omakorda fikseerinud maiade Suure Tsükli alguskuupäevaks hoopis 7. septembri 3113. aastal eKr ja lõpukuupäevaks sellest johtuvalt 23. detsembri aastal 2012. Selle loogika järgi peaks meid ees ootama suisa kaks maailmalõppu paaripäevaste vahedega.
Paljudele vandenõudest ja maailmalõputeooriatest vaimustujatele on tänu maiade kalendri ajaarvamise lõpule nüüd tekkinud võimalus taaskord järjekordset lõppu ennustada.
Siiski tuleb nentida, et maiade endi jaoks ei tähendanud ajaarvamise ehk Suure Tsükli lõppemine mitte absoluutset lõppu, vaid hoopis uut algust. Uue ajaarvamise, uue Suure Tsükli algust, mis omakorda kestnuks taas 5125,26 aastat.
Seega oli nende arvates pigem tegu uuenemisega, muutumisega, eelmise Suure Tsükli jooksul toimunu kordumisega, mida kahjuks paljud tänapäevased paanikatekitajad on tõlgendanud kõige lõppemisena.
Otsides seoseid antud kuupäeva või maiade pikkarvestuse kalendri eri perioodide ja muude usundite ning astronoomiliste või ajalooliste sündmuste vahel, võib kindlasti leida palju teisigi huvitavaid kokkusattumusi. Näiteks kasvõi see, et maiade pikkarvestuse kalendri lõpukuupäeval ehk meie jaoks talvisel pööripäeval toimub ka päikese joondumine Linnutee täheparve keskmega. See sündmus toimub aga oluliselt tihedamini kui kord 5125 aasta jooksul.
Taolisi juhuslikke kattumisi võib leida hea tahtmise korral ka mistahes muu kuupäeva puhul, kui hakata matemaatilisi seoseid või "süsteeme" välja mõtlema. Siiski ei maksa unustada, et maiade pikkarvestuse kalender põhines puhtalt matemaatikal ning selle koostajad ei lähtunud ühestki apokalüptilisest teooriast või ettekuulutusest.
Lihtsameelsete ja kergeusklike inimeste paanikasse ajamisel on oma osa olnud ka internetil ning Hollywoodil. Nii võib internetist leida kõikvõimalikke kodulehekülgi, kus ennustatakse 2012. aastal toimuvaid vulkaanipurskeid, maa magnetpooluste vahetumist, päikesetorme, kokkupõrkeid komeediga jne.
Filmitegijad omakorda on valmis kedranud teose "2012", mille jooksul üleujutused jm katastroofid maa elanikkonna pea välja suretavad.
Eriti lõbus on teooria Maa kohtumisest müütilise planeediga Nibiru, mis just 21. detsembril aastal 2012 peaks põrkuma Maaga.
Ei saa aga mainimata jätta, et eelmine kord pidi Maa "maailmalõputeoreetikute" andmete põhjal sama planeediga kohtuma 15. mail 2003. aastal - kui paljud lugejaist mäletavad toonast "maailmalõppu" ja sellega kaasnenud katastroofe?
Kõigi teaduslike ja psühholoogiliste ennustuste põhjal osutub aasta 2012 katastroofiliseks pigem eelkõige neile, kes maailmalõpuhullusest haaratuna ise lollusi tegema hakkavad. Kainelt ning asjalikult mõtlevatele isikutele on tegu vaid ühe põneva kuupäevaga, mida vürtsitavad efektsed filmid kinodes ja narrusest haaratud lähikondsete kummaline käitumine.
Meenutagem ühtlasi, et viimane suurem maailmalõpupaanika leidis aset sajandivahetusel, erinevate "prohvetite" poolt ennustatud "maailmalõppusid" on aset leidnud aga enam-vähem igal nädalal viimase paarisaja aasta jooksul.
Seega on iga käesoleva artikli lugeja üle elanud arvestatava hulga "maailmalõppusid", millest mitmed on olnud ühtlasi vähemalt sama veenvalt või veenvamaltki põhjendatud kui maiade pikkarvestuse kalendril põhinev "maailmalõpp".
