Majanduslik stabiilsus nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil on hetkel suurimaks põhjuseks, sest see on alati olnud tihedalt seotud nafta hinnaga.

Seekordsel nafta hinna tõusul pole mingit seost naftapuudusega, nagu see on varem mitmel korral olnud. Nii suurte laovarude puhul, mis hetkel riikidel on, on nafta hinnad tavaliselt kas langenud või püsinud samal tasemel. Nafta hind on aga laovarude minimaalse taseme juures pea alati tõusnud. Selle alusel kontrollibki OPEC turgu, laovarud vähenevad, hind tõuseb, suurendatakse tootmist ning pikaajaliselt üritavadki nad seda hoida piisavalt suurel tasemel, et ei tekiks puudust, ja piisavalt madalal, et hind püsiks vajalikul tasemel.

Seekord on aga tegemist hinnatõusuga, mida mõjutab hirm. Alati võib süüdistada spekulante, kuid tihti on nad kasulikud, sest hoiavad turu likviidse ja stabiilsena. Vaatame tõele näkku: kui turul oleks vaid ostjad ja müüjad, kõiguks nafta hind veelgi rohkem. Kahjuks aga mitmekordistab nende tegevus ka seda, kui turul on näha kindalt tendentsi. Seega kui hind hakkab siiski järsult tõusma, siis tänu spekulantidele tõuseb see kokkuvõttes rohkem kui võiks ostjate-müüjate turult oodata. Ebastabiilsus ja hirm tuleviku ees on tihti mõjutajaks sellele, miks hinnad kukuvad või tõusevad tasakaalupunktist mööda ja peale tõusu lõppu näitab hind ka kiiret langust.

Mis on seekord hirmu põhjuseks? Ei saa 100% väita, et rahutused Lähis-Idas, kuigi ka see on üks psühholoogiline faktor. Egiptus ja Liibüa toodavad umbes 2% maailma nafta kogutoodangust. Ei tundu just hea põhjusena, miks nafta hind peaks väga kiiresti tõusma. Tundub ka, et riigid polegi huvitatud nafta hinna langusest: tootvad riigid, et teenida rohkem; tarbivad riigid aga suudavad tänu sellele hoida riiki paremini kontrolli all, sest inimestel on raskem hakkama saada ja vajavad rohkem riigi abi.

Kuidas nafta mõjutab majandust? Esiteks pea iga asi, mida me ostame, on tehtud kusagil mujal ja transporditud meie juurde. Enamik poode saavad ju värske kauba pea iga päev, suuri laovarusid üritatakse vältida. Minge mõnel päeval mõne suurema kaubanduskeskuse juurde ja vaadake, mitu veoautot päevas seal käib. Sõltuvus autotranspordist on tohutu. Ja me pole veel isegi rääkima hakanud toodetest (nt asfalt, osa väetistest), mida tehakse naftast.

Parim lahendus on rohkem naftat välja pumbata. Varude kiirem kasutamine ja teiste energialiikide kasutuselevõtt on tihti turgu pigem negatiivselt mõjutanud. Sest varude vähenemine võrdub hinnatõusuga, uued allikad võrduvad jällegi paanikaga, et nafta on varsti otsas.Nafta tootmise suurendamine aga looks uusi töökohti ja samas nafta hind langeks.

Parim lahendus on loomulikult alternatiivsete energiallikate kasutamine, kuid seda tuleks eelkõige teha siis, kui nafta hind on madalal, et mitte tekitada spekulatsioone. Jah, Eesti on veidi teine teema, meie käigud ei mõjuta nafta hinda mingilgi määral.

Nafta hind peaks hakkama langema, kui Lähis-Ida rahuneb ja ka üldises maailmapildis valitsevad rahulikud meeleolud. Samas tõstab praegune nafta hind toiduainete hindu ja need juba nii kiiresti ei lange, kui seda teeb nafta hind (ja kas üldse langevad?).