Välismaal on valimisosalus igal juhul 100 protsenti
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul selgitas Delfile, et välismaal elavaid kodanikke on alati erinevalt arvestatud ja kui korda muuta, siis ei oleks valimisaktiivsus läbi aja enam võrreldav. "Inimesed võivad tulla välismaalt Eestisse ja võtta ennast siin registrisse veel ka valimispäeval, me ei tea kunagi, kui palju neid võib olla," selgitas Sibul üht põhjust.
Lõpliku valimisosaluse saamiseks jagatakse hääletamas käinute koguarv kõigi Eestis elavate valimisõiguslike kodanike ja tegelikult valimistel osalenud välismaal elavate kodanike summaga.
Lihtsustatult võiks see kõlada nõnda: ükskõik, kas valib 1, 10, 5000 või 20 000 kokku 50 000-st alaliselt välismaal elavast Eesti kodanikust, nende seas on osalusprotsent ikka 100. Eestis elavate kodanike puhul aga näitab osalusprotsent seda, kui suur osa kodanikest valimas käis.
Tänavune riigikogu valijate nimekiri löödi lukku veebruari algul, kui siseministeeriumi andmetel oli Eestis 912 565 hääleõiguslikku kodanikku. Lisaks neile said aga riigikogu valimistel osaleda ka 50 787 välisriigis elavat hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Seega oli õigus valida kokku 963 000 inimesel.
Kui aga vaadata valimiskomisjoni poolt avaldatud valimisosaluse vahekokkuvõtteid, siis need on võetud ainult Eestis elavate kodanike pealt. Pärast eelvalimiste lõppu teatas valimiskomisjon, et koos elektrooniliselt antud häältega oli kolmapäeva õhtuks oma valiku teinud 249 811 valijat, mis moodustab 27,4 protsenti nende üldarvust — see on 912 000-st.
Eesti kodanikud, kes elavad alaliselt välisriigis, peavad valimistel osalemiseks määrama oma endise Eesti elukoha või vanemate või esivanemate elukoha. Selle alusel määratakse omakorda valimisringkond. Kui üks kord on ringkond määratletud, saab seda muuta ainult erandkorras vastavate dokumentide esitamisel.
